Kas ma pole tõesti sinu jaoks piisavalt hea?

See on nii naljakas, kuidas mõned lihtsad asjad tõmbavad tuju alla. Näiteks nagu tähelepanupuudus inimeselt keda armastad, keda imetled ja kelle jaoks üritada olla parem. See on  veider kuidas rõõmu täis süda muutub hetkega tühjaks ning kurvaks.

See kummaline tunne mis sind vaikselt südamesse pussitab ning tekitab hirmu ja lootusetust. Pole oluline palju või kui kaua üritad võidelda oma tunnetega. Lõpuks lõpetad ikkagi üksinda pimedas toas kuulates masendavat muusikat. Algul voolavad vaid mõned pisarad, kuid hiljem saab sellest paanile nutt.

Minut minuti haaval tunneme kuidas süda vaikselt hääbub ning aeglustab oma tööd. See tekitab hirmu kuid samas ka naudingut. Keha katavad värinad ning paanikahood mida kontrollida on võimatu.

Taas tuleb see vana tuttav koht- pime sügavik. Kord sealt välja pääsedes ei taha meist keegi enam sinna kunagi sattuda, kui nüüd on hilja. Oma vigu ei saa parandada, sest need on juba maalitud. Hinge katab kahetsus ning tohutu viha, hirm ning saamatus tunne. Mida kauem seal augus oled seda sügavamale sa vajud. Lõpuks hajub viimane valguskiir koos lootusega. 

See tunne on kohutav, sest see tunne imeb ära sult viimase energia, viimase lootuse. Lebades voodis tundetu, kuid samas piisavalt tundelisena, et nutta ja igatseda. Iga millimeeter mu kehas on tuim. Enda tahtlik liigutamine tekitab suuri raskusi. Keha liigub vaid nii palju kui kestavad mu paanikahood, need hirmsad värinad. Ma kardan, kas ma pole siis tõesti piisavalt hea?

Whisper

Insomnia

Ma vähkren voodis, üritan leida sobivat asendit. Vahest see võtab tunde, kuid vahest ma ei suudagi sobivat asendist leida. Mõni kord suudan uinuda kell kuus hommikul, äratuskell on valmis mind äratama 6.45.
Ärgates ma ei tunne väsimust just vastupidi. See 45minutit und teeb minust energia-jänese. Mööda tuba ringi joostes ja asju kokku pannes tunnen kuidas pakatan energiast. Joon tassi kanget kohvi, söön võileiva ning olen valmis nautima oma päeva.
Mõnel päeval ma ei maga minutitki, olen 24h järjest üleval, mõnikord isegi rohkem. Ma ei tea miks, kuid ma ei suuda uinuda, aga kui uinun siis võin magada mitu päeva.
Mu pea on täis mõtteid, soove, tegusid ja just öösiti leian ma endas motivatsioon selleks, et kõike seda teha. Pimedas ruumis istumine vallandab minus jõudu, tugevust ja tekitab lootuse tunnet. Mult küsitakse tihti "Miks sa pimedas istud? Tõmba ruloo ülesse! Ega sa mingi vampiir ei ole". Jah, ma pole vampiir, kuid ma armastan pimedust. Naudin tähistaevast, vaikust, ning omaette rahus olemist.
Miks ma muutun kurjaks kui keegi mind öösel äratab? Mul on tõsiselt raske uinuda. Eile sain magama enne viite, kuid üks tegelane otsustas, et tal ilmtingimata vaja minuga kell viis rääkida...hiljem ma enam ei uinunudki.
Tihtipeale avastab mu meel, et kõige õigem aeg oma elu üle järele mõtlemiseks ning vigade parandamiseks on kell neli hommikul. Mu mõtted ja tunded jooksevad minu seest ja silme eest läbi nagu vaataksin filmi vägevate heliefektidega. Kõlab üsna lahedalt, aga tegelikult on see kohutav.
Terve öö vältel ma koostan palju stsenaariume, mida teha ja kuidas teha. Keda enda lähedal igavesti hoida ja kellega hüvasti jätta. Mu unetus on metsik...sest mu meel on otsustanud, et õige aeg jooksmiseks on siis kui normaalsed inimesed magavad.

nagu öeldakse, "Kell kolm öösel üleval olevad inimesed on kas purjus, armunud või üksikud"

Pinterest

My Night Thoughts

INSOMNIA

K.Niinelo

Once I tasted happiness on your lips
now I taste only rum with memories
and tears in my eyes

Every night is the same-
it ends with tears
and an empty bottle of rum

If I lose myself tonight
who is here to save me from myself?
I feel everything, oh so deep
next bottle is going down my throat

Lately I have been insane,
Living in hell
And my anxiety is conquering me
This world, so fake
I lost touch of the real me

I get drunk till my feelings fade away
I know it’s not the right way,
but I can’t find any another
It’s a bad habit, I’m sorry mommy

I’m trying to smile,
but I can’t hide this pain
And I am hurting the ones I love
because of my pain, fuck

I’m trying to surive
but no
all the ones I want to stay
are all the ones who are fading away

http://quoteaddicts.com/

Üks ja kaks- Mina

Sa oled mu päike ja mina olen su kuu, kuid me ei sära iialgi koos. Sinu nägemine eemalt tekitab minus lummavaid tundeid, kuid ka hirmu. Sa oled alati minuga, mu südames, hinges, kuid me käed ei kohtu iial. On vaid müstilised pilgud.
Maagilised tunded mis on täis kartust ja piina. Mind hirmutavad su sõnad- need panevad mu tundma veidralt, just kui oleksin mindagi tarbinud ning selle tagajärjel näeksin hallutsinatsioone. Kes sa oled? Mida sa tahad? Sa tekitad minus hirmu, paned mu piinlema.
Olen alati olnud võitleja, suur sõdalane, kuid sinu vastu ei saa jõu ega nõuga. Mu vihased sõnad hajuvad ning mu löögid blokeerib su südame jõud. Üks pilk ja olen võidetud, oled vallutanud mu hinge, mu mõtted ja südame. Leban jõuetult maas, miks küll?
Keegi pole varem mind alistanud, keegi pole tunginud sisse mu südamesse mida ümbritseb okastraat, tabalukk ning tohutu torm. Olin juba isegi unustanud kuidas saaksin oma südame avada. Kaotasin võtme ning unustasin tunded.
Tundetu külm, täis viha  ning andestamatust- see pole mina. Ma kardan tundeid, kardan sõnu, kardan seda reede õhtust melu- see olen mina, raskesti mõistetav ning eemale tõukav. See olen mina, kes on peitu pugenud karmi reaalsuse eest, lukustanud end sügaviku ning nüüd keeldun sealt välijumast!

Kuid tuleb ka päev, mil te tunnete mind kui mind, mitte kui peegeldust minu kehast võõra hingega...
Jälgides mu silmi leiad tee mu hinge, näed mu tundeid ning mu mälestused jooksevad just kui filmilindilt sinu ette, kuid ma hoiatan enne kui sa seda teed, mõtle hoolikalt!

cheykazama.deviantart

Jõuludest + PILDID

Kuna mina eriti materiaalsetest asjadest lugu ei pea ja samamoodi on ka mu vanematel siis minu jõulukink mu perele oli hästi palju magusat. Osa sellest panin pakki ja kirjutasin juurde armsad silid nagu näiteks "...sest oled mulle oluline" või "...sest oled imeline" teksti lõppu panin armsa südame.

Need snicersid, twixid, Milkyway'd ja muud magusad asjad mis n.ö üle jäid riputasin öösel kuusepuu otsa. (All pool näha ka mõnel pildil)

Kuidas väärtustan mina Jõule? Mida tavaliselt Jõuludel teen? 

Ma väärtustan Jõule kui kvaliteetaega perega. Kuna ma olen hästi tegus ja eriti kodus ei ole siis ongi hea Jõuludeaeg natukene tempot maha tõmmata ja kodus olla. Lihtsalt rääkida ja kuulata. Juba see ühe laua taga istumine on midagi milleks mul tavaliselt aeg ei ole.

Eriti meeldib mulle koos emaga süüa teha ja ka kuuse ehtimine on igal aastal üks mu lemmik tegevusi. Sel aastal näeb minu jõulupuu üsna tagasihoidlik välja, kuid mulle väga väga meeldib.

Viimaselajal on hakkanud inimesed mõtlema jõuludest kui kingitustest. Materiaalsed asjad on saanud liiga tähtsaks ja seda on üsna kurb vaadata. Mulle meeldib pigem võtta Jõule kui tunnet, mis tekitab ootust ja elevust, mitte kui kingituste saamist.

Soovingi teile kõigile rahulike ning rõõmsaid pühi koos perega! <3

Rahulik hommik

Nägu pähe!

Psycho

PSYCHO

K.Niinelo

I'm going insane

in this pain

but don’t worry I am still beautiful

just a little bit psycho

and maybe a murderer

I’m not looking for extra attention

but yours sounds good

Because when I lost you

I lost everything that ever mattered to me

but when you lost me, you lost nothing

Because you never really cared about me

I am walking alone on this creepy street

Just me and a gun in my right hand

My heart is bleeding

my mind is racing

I’m running, running, running

but there is no fucking end

Imgrum

Olen valmis elama.

Ma olen endiselt siin. Sain küll tugeva hoobi ja vedelesin üsna kaua teadvusetult sügavikus. Olin üksi oma mõtete ja tunnetega, kuid ma olen lõpuks kogunud jõudu. Viimaks saan taas tõusta- samm sammu haaval tippu. Isegi millimeeter liikumist üles poole on hingele suur samm.
Ma olen eksinud teelt nii palju, et neid kordi on pea võimatu kokku lugeda. Pole aimugi kus ma hetkel viibin, aga eks see tee mind lõpuks kuskile viib. Tänu neile eksimustele ja katsumustele olen ma täna siin ja olen see kes olen- olen mina.
Pisarad silmis ja valu rinnus, kuid ma jooksen ikka veel, edasi ja edasi. Mu jalad on villis ja valusad, kuid ma ei peatu enne kui olen seal kus tahan olla. Jalad ei kanna mind enam, aga ma rooman selle tee lõpuni. Otsin ja kannatan kuni leian siit tunnelist kas või pisikese valguskiire, kuid seni valgustab mind see tuli mu sees. Kõrvetav tunne mis mind põletab ja meenutab, et olen veel elus.
Deemonid jahivad mind ning saavutavad vahest mu üle võidu. Ma muutun ja olen just kui väike saatan. Vahest peeglisse vaadates ei tunne ma end ära- see pole mina. Seal on keegi kes üritab mind muuta ja alla tõmmata. Kuid silma vaadates tunnen äratundmisrõõmu, seda pisikest tüdrukut kelle põsed olid alati naerul ja kelle elu oli täis vaid õnne ja siirast armastust.
Vahest saab ängistus minust võitu, kuid sisemiselt olen ma ikkagi see sama armas tüdruk, kes ma kunagi olin. Ühel päeval hajuvad need tumedad pilved ja lõppeb see jube torm. Need kes on jäänud ja jäävad koos minuga võitlema, neid inimesi pole palju, aga nende eest olen ma valmis elama. Miks elama? Sest suremine on liiga lihtne.
Ma ei ütle seda tihti, kuid tegelikult oma olen tänulik igale inimesele, kes on mu ellu tulnud. Jah ka neile kes võtsid mult eluisu ja panid tegema mu jubedaid asju. Ka teile, sest teil on suur roll selles kes ma täna olen. kümneid kordi tugevam ja just tänu teile oskan väärtustada emotsioone, tundeid mis teevad seest soojaks ja tekitavad õnne. Veel tänulikum olen neile kes on tulnud ja jäänud.

Pinterest

Samm sammu haaval! Let's do it!

"Siin ei ole enam lootust"

"Siin on alati lootust!"

"Mitte enam minu jaoks"


Miks kaotasid lootuse? Sa tahad nii väga kõigile meeldida, sest kui sa ei meeldi neile siis kellele sa meeldid? Kui nemad ei usu sinusse, kes siis usub? Kui nemad sind ei armasta, siis kes sind armastab?
Nad küsivad "kuidas sul läheb?", kuid nad ei vaata isegi sulle silma kui sa ütled "Mul on kõik hästi", kui tegelikult pole, sul pole kõik hästi, aga nad ei saa sellest kunagi teada. Nad on liiga pimedad selleks, et näha.
Lõpuks sa hakkad uskuma neid kohutavaid sõnu enda ümber. Lõpuks usud ka ise, et sa pole enam mitte midagi väärt. Tunned end tühjana, ükskõiksena ja kurvana, sest oled kaotanud usu endasse. Millegi mis on siin elus kõige tähtsam, usk endasse! Sa kardad, et oled üksi. Sest kui sa neile ei meeldi siis sa ei meeldi kellegile. Sind hirmutab tunne, et mitte keegi ei apsepteeri sind.
Õhtuti jalutades jälitavad sind varjud ja hääled "Sa pole piisavalt hea! Sa ei vääri midagi!" Sul on vaja vaid teha üks samm, et kaduda. Selleks, et minna igaveseks ära. Sul on valik, millise sammu sa teed? Kas kaod või sinust saab parim, tugevaim ja andekaim inimene kes on siin planeedil olnud.
Vali teine tee, sest sa oled kõikvõimas. Sul on valik, saad valida parima tee!
Kas sa tõesti usud kõik neid kohutavaid sõnu inimestelt kellel pole tegelikult aimugi kui imeline sa oled? Sa ei pea seda kõike endas kinni hoidma, üks samm korraga! Vaikselt ja tasapisi saame hakkama! Ma ei saa sulle lubada, et need hirmud kaovad ühel päeval täielikult ära, kuid ma võin sulle öelda, et elu läheb paremaks. Sa pead õppima andestama, kui sa suudad andestada, siis suudad ka näha säravaid tähti. Suudad olla ise üks neist imelistest eeskujudest!
Sa hoiad seda kõike endade, sest arvad, et keegi ei suuda sind mõista. Rääkimata aitamisest. Kõik need tunded kogunevad sinu sisse. Sa ei saa seda kõike enda sees igavesti hoida. Ka tugevaim kalju mõraneb ja lõpuks murdub. Sul on külm, sa värised, oled hirmul. Tunned, et nüüd ongi kõik.
Sa oled ikka veel siin, õnneks! Sa ei pea seda üksi tegema. Sa ei pea võitlema üksinda! Leia endale see inimene, keda sa usaldad. Kellega koos olles sa tunned end hästi. Keegi kes mõistab sind. Alati polegi vaja sõnu, piisab vaid kallistusest! See isik ei lõpeta kohe seda jubedust, kuid ta hoiab sind soojas, ta annab sulle jõudu ning tahtmist. Luban sulle, et aja möödudes saab ka see õudusunenägu läbi! See pole lõpp, sa lihtsalt oled oma teel õnneni!
Vahest kui kukkume tunneme, et meil pole jõudu enam püsti tõusta. Kuid sul on vaid kaks võimalust, sa kas annad alla või üritad kuni saad uuesti püsti. See ei saa olema kerge. Sa ei pruugi saada esimese kolme korraga püsti, kuid lõpuks sa tõused! Lõppu ei tule enne kui sa ise alla annad!
Juba see fakt, et oled siin on tõestus sellele, et sa saad hakkama! Sul on võimalus tõusta!
Siin on veel lootust!

My eyes don't cry- they bleed.

You took my hand

You took my heart

You took my soul

Now I am falling apart

I'm sitting here, alone

feeling empty

but deep inside 

I know there is something

Part of me is gone

but part of me was just born

I thought that I am ready 

to say, goodbye my dear.

But I am not.

I can't run away,

because,

You can't say goodbye

when someone is your other half

You can't forgot someone that important.

I wish I could

but If I say goodbye to you

It is suicide for me.

https://www.flickr.com/photos/80021173@N00/

Positive vibes: Motivatsioon on sinus peidus, ära anna alla!

Meil kõigil on unistusi, kuid vaid mõndadel need ka täituvad. Meie teele tulevad takistused, kaljud, mida me ei suuda ületada. Kõik läheb alla mäge, kukkumine on pikk ning vaevaline. Sa ei saa nii kergelt alla anda! Sa ei saa lasta lihtsalt minna asjadel mis olid kord sinu jaoks esikohal. See üks kuradima mägi või terve mäestik ei peata sind. Sa oled tugevam kui ükski takistus su teel. Sa oled sina, oled kindlam kui kalju.
Vaata end, vaata seda probleemi, miks sa oled siin? Uuesti ja uuesti vajud musta auku kust enam välja ei saa. Avastad end üha uuesti ja uuesti magama nutmast. Milleks? Sa pole perfektne, olukord pole hea, kuid sa pead võitlema.
Ma tahan alla anda, kuid ma ei saa. Ma pean võtma vastutuse enda ja oma elu eest. Nii lihtsalt ei saa ei öelda, ei tohi alla anda. Mitte teiste vaid ise enda pärast. Vahet pole kaua see aega võtab. Pole oluline palju ma uuesti kukun. Ma saan sellest välja. Ma ei lase end naelutada kasti kust enam pole võimalik pääseda.
Ajad on rasked. Ma olen kaotanud viimase lootuse. Ma ei taha enam, tõesti ei taha. Olen pettunud kõiges ja kõigis, kuid kõige rohkem teeb haiget pettumine endas. Nüüdsest ma enam ei nuta, ei haletse. Ma teen paremini kui kunagi varem. Ma ei heida enam inimestele ette mis mind härib. Kui te ei taha mind oma ellu, ma ei keela teil astuma teisse kohta uksest EXIT. Kuid pidage meeles, kui te lahkute siis teid minu jaoks enam pole.
Meid löödi rajalt maha. Saime tugeva hoobi. Kuid me oleme tugevamad, kui üks kõik mis! Miks lõpetada unistamast? Me saame elada oma unistustes, ei tohi alla anda selle nimel mis sind võiks rõõmsaks teha. Me ei saa alla anda. See pole kerge, aga kerge polegi ju piisavalt raske. See saab olema palju raskem kui raske, tee tervest oma elust üks imeline unistus. 
Ära lase kellegi varastada oma unistusi. Kui sa oled hea, pea meeles saab veel paremini. Sa võid olla alati parem. Unusta ära sõnad, võimatu, ma ei saa. Sa saad, sest see oled sina. Sina oled ainuke probleem mis sul on ja sa oled ainuke lahendus mis sellele probleemile on. Sa suudad olla parem, sest sa oled parim. Ära ole keegi kes sa ei taha olla. Tõuse ja näita maailmale milline sa tahad olla, milline sa oled. Unusta inimesed enda ümber. Leia miski mis teeb just sinu õnnelikuks. Vaata tõele näkku tegelikult sa pole kaotanud, jah võib olla kaotasid lahingu, kuid oled võitmas sõda.

Ma ei anna alla ennem kui saan öelda,
 "See oli raske, see teekond peagu tappis mu, kuid ma võitsin!"

from Whisper

from whisper

from pinterest

Mõistatuslik kuuvalgus

Istun üksi pimedas toas. Mööda pimedust koban ringi, otsin telefooni. Ma ei suuda seda leida.
Selja tagant on kuulda sahinat, mis tekitab minus paanikat. Miski puudutab mu selga, võpatan ning kivistun. Kardan end ümber pöörata, pisarad aina voolavad mööda mu kahvatuid põski.
Näen kuidas kuu vaikselt pilve tagant välja roomab. See annab mulle lootust, soojendab südant. Kuid see soojus kaob ruttu, kui aken mu ees lahti pahvatab. Südame löögid aeglustuvad, nad kardavad ja igatsevad. Minut minuti haaval ma jäätun, viimsed tunded kaovad.
Tunnen kuis mu hing minust välja püüdleb, kuid miski hoiab teda endiselt minu sees lõksus. See tühjuse tunne...liigutan vaikselt oma käe sääreni ning näpistan end lootes, et see on vaid uni, kuid ma ei ärka.
See tunne tekitab mõnu kui ka valu üheaegselt. Just kui keegi peksaks mind alakõhtu samalajal pussitades mu südant karmide sõnadega. Noahoobid lähevad aina sügavamaks ja kiiremaks. Silmad mis vahepeal sulgusid muutuvad aina raskemaks, neid avada on võimatu.
Vajun aina sügavamale ja sügavamale. Valu tunne vaikselt kaob. Tunnen vaid naudingut, mõnu ja lootust. Mu südame on katnud kiht soojust. Vajun veelgi sügavamale enda sisse. Üht äkki kaob see hea tunne. Näen enda ees ülespoodud naist, kelle jalast hoiab kinni umbes 4aastane tüdruk
"Emme, miks?" 

Ärkan karjatusega, mu nägu katavad pisarad. See mis tol ööl juhtus tõi mulle lootust.

Psycho 

Karolina Niinelo

He told me "Don't worry, it's not a game"

I belived him.

But he was a gamer

He played my heart 

like a  guitarist

plays his guitar

He murded me with his lies

he shook the knife in to my heart

Now I am on the otherside

full of anger 

He killed all my hopes

and dreams

Now I am full of anger,

ready to murder 

Every smile I see

turns me into psycho

now I am satan 

The angel has died.

I'm going grazy

This pain ruined my life

and now it's ruining me

but look at me

dead or alive

I am forever a cool kid.

http://favim.ru/

Vene rulett

Mu armastus sinu vastu on nagu vene rulett, ma ei tea kunas see mu lõpuks tapab. Käib lihtsalt pauk ja olengi kadunud. Sa tead, sa näed, kuid sa ei suuda mind päästa. Olen jäänud lõksu iseenda tunnetesse.
Ma olen hirmul, kuid loodan nii väga, et see kuul ei taba mind. Ma tahan piinelda tunnete võimuses. Ma olen hajumas, kadumas päikese valgusesse. See kõrvetab, iga hingetõmme on valus. Mulle meeldib piinelda, tean, et mu süda veel taob samas rütmis mis sinu omagi. Sa näed, mu süda veel taob. Iga päevaga aina aeglasemat ja aeglasemalt, Tuleb päev mil  võtab kuuvalgus mu endaga kaasa.
See ei ole saladus, et mu hinge täidavad leegid- need koguvad võimsust päev päeva haaval ja nii mu süda vaikselt närbub.
Sul pole aimugi kuidas need tunded kõrvetavad mind. Samm sammu haaval üritan hoida endas jaksu, kuid see läheb aina raskemaks. Mu sammud pole enam kerged. Trepist ülesminekud on piinarikkad. Mu jalad on muutunud raskeks, Neid kataks just kui kiht tsimenti, mis muutub aina raskemaks.
Ma tunnen end jõuetuna, kuid ma ei saa veel alla anda. Ma ei saa astuda kõrvale ja lasta minna kellegil kellest on saanud minu teine pool. Mu hing. Ma imetlen sind, sest sa oled nagu suur kloonitud mina.
Ma soovin, et ma saaksin heita sinu kõrvale siis kui päike on uinunud. Ma soovin, et saaksin sind kallistada hetkedel mil lootus on peitu pugenud. Vaid sina suudaksid ajada eemale mu õudusunenäod. Vaid sinuga koos suudaksin ületada oma hirmud.
Armastus tapab meid, see on kõige tugevam relv inimkonna vastu, bang bang you shoot me down...

Isadepäeva eri!

Täna ma kirjutan teile ühest imelisest inimesest. Inimesest, kes on minu elus üks tähtsamaid ning just tema motiveerib mind üle raskuste turnima. Minu isa- teiste jaoks ta on lihtsalt üks mees kes hoiab üleval oma peret ja armastab oma lapsi. Kuid minu jaoks on ta maailm. Ta on mu suurim eeskuju.
Ma ei pea isegi rääkima talle mis mul juhtus või kas midagi juhtus. Ta saab alati aru kui ma kurb olen ja ta teeb kõik selleks, et ma tunneksin end hästi ja naerataksin.
Õnneks või kahjuks mul pole aimugi milline on elu kui sul pole isa. Kindlasti on see väga raske. Isegi kui te ei saa oma isadega vahest hästi läbi siis olge tänulikud, et ta teil olemas on. Vahet pole kui palju te kaklete, paljud lapsed annakasid kõik selle eest, et saada telefooni kõnet kontaktilt "PAPS".
Ma nii väga armastan neid Isa-tütre päevi. Ma naudin isegi neid vestlusi mida peame kooli minnes või kui ta mind trennist koju toob. Alati kui ma mingi jamaga hakkama saan helistan ma ise oma isale. Ta küll algul on pahane, kuid ma tean et vahet pole kui suure jamaga ma hakkama ei saaks- Ta armastab mind.
Mäletan seda kui ma väiksena vennaga kaklesin. Lõin rusikaga vihast tema toa ukseklaasi katki. Kui isa koju tuli arvasin, et saan jubedalt pahandada, kuid tegelikult ta lihtsalt ütles et see oli vale tegu ning naeratas. Ning ta huumor, see on sama jube kui minul. Mu ema vahest lihtsalt kuulab meid ja ütleb, et kuulge see polnud isegi mitte naljaks. On asju mida teised ei mõista, aga tema mõistab.
Need päevad mis me veedame lihtsalt koos olles on mu elu parimad päevad. Alati kui ta kuskile läheb siis ta tuleb minu juurde "Kas lähme koos?". Mõnikord me käime lihtsalt koos söömas, shoppamas ja räägime kõigest. See on nii kummaline, kuid mu isa on mu parim sõber!
Ma pole perfektne laps, pigem just vastupidi. Vahest ma lähen kiiresti närvi saadan oma isa kõige koledamatesse kohtadesse. Kuid ta armastab mind hoolimata sellest, kui ummikus, katki või segaduses ma olen. Ta annab mulle alati jõudu selleks, et ületada ka kõige suuremaid raskuste mägesid.

Ma loodan, et minu ja kõigi teiste lapsed saavad tunda sama palju isa-armastust nagu olen saanud mina! Alati kui keegi räägib sellest kuidas tal pole isa, see teeb mu nii kurvaks. Ma ei kujutaks ette elu ilma sinuta isa, aitäh issi et oled alati olemas!

Koos oma imelise isaga!

Head isadepäeva kõigile!

Shhh, Saladus meid kõiki ühendab

Täna ma tahan avaldada teile kõigile ühe saladuse. Kuula mind hoolega. Maailmas on palju inimesi kes marsivad ringi mossis nägudega. Meid kõiki piinab midagi mis ei lase meil rahulikult elada. Kuid me kõik saame teha midagi mis motiveerib meid edasi liikuma, tegutsema.
Olla õnnelik, see ei ole alati kerge. Kuid üheskoos me saame hakkama! Ma tean kuidas muuta ühiskonda natukenegi õnnelikumaks Panna kedagi naeratama pole ju tegelikult nii keeruline. Piisab vaid ühest väikesest heateost. Alates tänasest ärkan hommikul üles mõttega "Täna tuleb parim päev mu elus, täna teen ma kellegi teise õnnelikuks" Tee seda ka sina. Kui näed kedagi kurvalt omaette hoidmas mine ja kallista. Ka sina vajad vahest kallistust, nii saate aidata üksteist.
Hommikul ärgates aja selg sirgu ning marssi julgest vastu katsumustele mis elu sulle pakub. Ka tagasilöögid tulevad sulle hiljem kasuks. Elu pole stabiilne, meil kõigil tuleb ette tõuse ja mõõne. Kuid kokku hoides suudame me ületada ka suurimaid mägesid. Ära unusta naeratada, sest sinu positiivsus võib tõsta kellegi tuju. Kallistus, see pole midagi suurt, kuid sel on imeline mõju. Need paar sekundit mil sa näitad välja hoolimist võivad päästa kellegi päeva ja isegi elu.
Ära karda hoolida! Maailm vajab sind, maailm vajab meid kõiki! Piisab vaid väikesest heateost selleks, et motiveerida teisi su ümber. Üheskoos suudame luua heategude ahela. Ole hoolivam, ava oma silmad, ning märka inimesi oma ümber.  Sa oled täpselt sama imeline ja erline nagu seda on ükskõik milline inimene. Sa oled unikaalne!

Suudle mind õrnalt, haara mu käest ennem kui lahkun.

It's you

I don't want to be your video game

or any other game

I want to be your favorite hello

and the hardest goodbye

I want to be The one, who hugs you when you're sad

I want to make you smile when things are hard

I want to fight for you, when you are tired of fighting.

I want to be there for you no matter what.

Without you I'm like a music

who have lost it's sound

Love- it's you, it's you

it has always been you

"Suudle mind õrnalt,

haara mu käest

ennem kui lahkun."

Leegid minu hinges

Kas te olete kunagi nutnud sellepärast, et keegi teine nutab?
See on nii imelik tunne. Ma isegi ei tea miks ta kurb on, aga teadmine et ta on kurb teeb minu ka nii kurvaks. Pisarad voolavad ja voolavad...Ma lihtsalt soovin, et ta naeraks ja särakas õnnest. Ma peaksin oleme praegu positiivne, sest ka mul on hetkel depressiivne periood, kuid ma ei hooli sellest. Ma tahan, et ta oleks õnnelik.
See vist on õige hoolimine või on see midagi enamat. Tunda teise tundeid teadmata mis neid tundeid põhjustab. Ma olen õnnelik, kui tema seda on, no matter what!
Ma arvan, et see on armastus. Hoolimata sellest, kui palju ma armatamist vihkan...hoolimata sellest sain aru, et ma suudan jälle armastada. Siin maailmas on vaid üks inimene keda olen armastanud- mu isa. Ta on tõesti olnud mulle kõik. Mu isa on alati minu jaoks olemas, seda on ka mu ema, kuid isa on minu jaoks alati eriline olnud.
See isik, ma armastan teda rohkem kui oma isa, mul ei ole sõnu selleks, et oma tundeid kirjeldada...
Kuid see armastamine, see tekitab minus hirmu. Ma ei taha, ega oskangi armastada. Oskan vaid teha haiget, lükata inimeste südameid kalju servadelt alla, vaadates kuidas südamed üksteise järel kividele kukkudes purunevad. Ma ei tea kas oskan veel hoolida.
Mul on raske lasta inimesi oma südamesse, kuid esimest korda elus ma tunnen, et keegi on tõesti mu külmunud südame sulatanud. Ma suudan jälle hoolida. See tunne on kuradima veider. Sest süda mida täitis varem viha, kurjus, ängistus, masendus, depressioon. See süda on võimeline tundma õnne. Esimest korda ma tunnen, et mul on võimalus sellest "nõiaringist" väljapääseda. See on imeline, kuid hirmu ja paanikat tekitav tunne.
Mu minevik saadab mind igal sammul. See paaniline hirm jääb igavesti mu sisse lõksu. Mu sees põleb leegike mis igapäevaga aina kasvab. On kaks võimalust kas see kogub jõudu ning ühel päeval põletab mu sisimuse ning seejärel kustub või suudab keegi koos minuga kontrollida selle tulukese tegevust. I know I can't do this on my own...

Head aega normaalsus: Ole see kes olla tahad!

Mälestused minevikust mis  panevad siiani veritsema su armid. Sündmused mida soovid juba aastaid unustada. Oled uppunud oma emotsioonide küllusesse. Mõned peavad seda modernseks kunstiks. Nad tahavad luua vaid illusioone, panevad silmad kinni ja unustavad selle fucking reaalsuse mis meid kõiki päev päeva järel põhja veab.
Sa tahad maailma muuta, kuid sa keeldud end muutmast. Su hinges on peidus vaid killud, need on sinusse lukustatud. Veenid veritsevad, sa ei taha alla anda, kuid arterid pole enam kaugel. Sa oled võitleja, kuid ka sinu elu pole olnud roosiline. See on olnud palju hullem, täis valu ja viha.
Kadunud lootus, iga päevaga läheb aina hullemaks. Su hing on kriibitud. Haavad muutuvad armideks ja nii muutub sinu hoolimine pohhuismiks. Kõik mis sulle kunagi kallis oli on nüüdseks kaotanud oma väärtuse.
Sa oled pettunud endas, oled pettunud selles fucking maailma ehituses. Meid vaid sunnitakse, surutakse massi kuhu me kuidagi ei sobi. Laske mul olla! Laske mind vabaks! Unustage see fucking massi trend. Meil on siin sõnavabadus.

Into you

INTO YOU

K.Niinelo

You came in to my life at the darkest night

I was surrounded by blackness

With your hug all my fears went away

My tears stopped falling

You are the reason I want to find the light

at the darkest night

your kisses

delate all my problems

I can honestly say

you have been on my mind

since I met you

Everytime when someone texts me

I pick up my phone

and hope it's you

I know I'm wasting my time

But I can't forgot that how we kissed

I still can feel it on my lips

"I'm so into you"

"I'm into you, more than I was before"

Nowadays #Poem

Nowadays

K.Niinelo

I'm tired of this sick world

People think it's ok

to drink and do drugs

And that stupid phone world

beauty ideal depends on the likes that you get on the instagram

photoshopped faces,

and that fake perfection

Relationships today,

they're so fake

"Let's get drunk 

and find somebody to fuck"

I hate this world

It's hard to be here 

as a person who is real

Positive vibes: Ma saan, ma tahan, ma suudan.

Täna hommikul ärkasin varem just kui maailm oleks kuidagi vahepeal saanud paremaks. Voodist välja pugedes tundsin enda ümber lootust. Mind ümbritses mingi mõnus positiivsus, soojus tunne. Üle pika aja tundsin end hommikul hästi, väljapuhanuna.
Mu alaselg teeb täna tohult valu, kuid sellest hoolimata ma naeratan. Olen otsustanud vaadata piiridest kaugemale. Tegin valiku, et ronin üle kõikide tõkete. Poen isegi läbi pisemast august, kuid ma leian üles oma õnne. See teekond ei saagi olla kerge. Elu ei peagi kerge olema.
Arvan, et põrgut ei eksisteeri- kõige suurem põrgu on see kus me elame, loome ise endale põrgu. Maailmas on võimalik elada kahte moodi, kas näha igas heas halba või märgata igas halvas võimalust teha paremini. Mina olen alati valinud selle esimese variandi. Vahest ma ei saanud ise ka aru kui hull pessimist ma olen. Kuid tahest tahtmata tuleb üks päev reaalsus- sa saad aru kes oled.
Mina olen olnud depressiivne, kohutavalt depressiivne. Olen eemale tõuganud inimesi, kes hoolivad. Inimesi kes oleks saanud mind aidata. Ma lihtsalt ei suuda neid ligi lasta. Kardan kuulda seda vastust "Anna andeks, aga ma ei saa sinuga enam suhelda".
On olnud momente kus ma leban mitu tundi järjest voodis, vaibal või põrandal. Kivistun ning ei liiguta end, vahest küll käib muusika, aga mina tunnen end tühjana. Just kui hing oleks lahkunud ja alles oleks vaid kest. Vahest ma olen lootusetu, kurb, tunnen, et just kui terve maailm vihaks mind. On isegi hetki kus olen nutnud sellepärast, et mu on valus, aga ma ei teadnud enam miks mul valus on.
Ometigi nägin ka mina kunagi kõiges õnne. Maailm tundus imeline, kõik oli vaid rõõmsates toonides.
Kui ma oma soojast kodust välja lendasin ja tutvusin ühiskonnaga...seda oli minu jaoks korraga liiga palju. Ma nägin kui õelad võivad inimesed olla, see on kohutav.
Ma tahtsin ka nii väga massi sulanduda. Tahtsin olla selline nagu kõik teised. Kõik mängisid koos, rääkisid ja kasvasid. Kuid mina vahet pole palju ma ei üritanud jäin selleks kes istus radika vastas kõrvaklapid peas. Keegi ei tulnud kunagi küsima ka kas kõik on korras. Ega ma oleks osanud midagi vastatagi.
Tõmbusin endasse, kuid avastasin muusika. See oli väljapääs, kuid ka väljapääs pole alati väljapääs. Väljapääsu kõrval on mõjutavaid tegureid. Minu jaoks pakkus naudingut enese vigastamine. Ühelgi mu teritajal polnud kunagi terasid...Keegi ei märganud. Tuli ise hakkama saada.
Inimesed märkavad liiga hilja, minu valu märgati siis kui olin iseseisvalt ja väga raskelt sellest juba ülesaanud. Keegi ei märganud mu haavu, kuid nüüd, aastaid hiljem näevad kõik mu arme.
Inimene teeb kõige suuremaid otsuseid üksi olles. Tuleb mõista kes sa oled ja kes sa olla tahad. Kui sa oled depressiivne siis ongi raske näha asjades õnne. Isegi naeratamine kohutavalt vaevarikas. Kuid sa pead seljasirgu ajama "Ma saan! Ma tahan! Ma suudan!" 
Me kõik oleme erinevad, kuid me kõik väärime täpselt sama ilusat ja õnneliku elu!

Alles eile

K.Niinelo

Alles eile veetsid siin minuga muretult aega

Vaid mõned päevad tagasi sositasid hellalt mulle kõrva

Meie hüvastijätu vahel on vaid sekundid

Need koos veedetud ajad ei unune

Maagiline päikesesära,

see sätendab siiani minu mälestustes

See naeratus mis kattis mu suud

kui nägin sind tulemas

Mind lummas su tugevus

Võitlesid alati üksi suurte tuulte vastu.

Sind ei hirmutanud pimedus

ega üksikud ööd

Kuid täna jätsid sa hüvasti

lõppes sinuaeg särada

kuid me kohtume taas kevadel,

siis kui su raagus oksi ehivad taas lummavad lehed.

Hirmud

Ma kardan saada kellegiga lähedaseks. See need lubadused "Ma jään ega tee sulle kunagi haiget" Need on laused mida pole suutnud keegi pidada. Kõik mis on hea saab ühel päeval läbi. I'm scared, I'm scared of everything and everyone...

Mul on taas külmavärinad. Vahet pole mida teen, see kõik tekitab minus hirmu. Ma tean mida ma tahan, kuid ma tean et see on ka asi mis mulle haiget teeb. Ma ei ole kunagi arvanud, et olen pessimist, kuid igapäevaga märkan kuidas ma tegelikult näen maailmas taas vaid halba.

Ma olen näinud vaeva, et jõuda siia kus ma hetkel olen. See trepist üles minek on olnud vaevaline ja aega nõudev. Seda valusam on mul vaadata kuidas ma trepist alla kukun. Kõigest üks komistus ja ma olen tagasi seal kust alustasin. Ees on pikk ja vaevaline võitlus. See on sõda minu ja minu vahel.

Viimaselajal istun tihti üksinda, üritan inimesi vältida. Ma olen väsinud üritamast, olen väsinud olemast alati olemas. Pimedus neelab mind taas endasse, mu tunded söövad mind seest poolt. Olen taas just kui elav surnu. Marsin ringi kui tundetu kogu, minu kehas pole enam hinge on vaid kest.

Te kõik ütlete mulle, et lase minna! Jäta see kõik seljataha. Aga ma ei oska nii.

Ma olen katkine, olen seda alati olnud. Ma lihtsalt ootan, et tuleks keegi kes kallistaks mind nii kõvasti et see kallistus suruks kokku ja ühendaks kõik mu killud.

Mõned päevad on paremad kui teised, kuid on ka hullemaid.Vahest ma tunnen end lihtsalt nurka surutuna, tunnen end hajumas. Tunned, et ole kaotanud kõik mis mind veel remontida suudaks.

Olen väsinud üritanast, kuid tean et ma ei saa ka alla anda. Olen liiga kaua pingutanud. Mu lootus küll kaob vaikselt, aga minus on säilinud tahe võita. Olen küll vaimselt kurnatud, aga ma siiski tahan võidelda. Minus on alles soov leida midagi muud peale spordi mis mind elus hoiaks.

Isegi kui hetkel tundub kõik tume ja kole. Usun, et siiski ka minu päike ronib solgiämbrist välja ja valgustab mind. Keep smiling! ;)

Sometimes

Sometimes

Sometime I come home

and smile 

Sometimes I come home

and cry

Sometimes I come home

and try

Sometimes I come home

and give up

Sometimes I come home

and lock myself in to my room

Some days

are good

Some days

are bad

Some days 

I want to die

and some another day

I want to live

Sometimes I see a light

but in another day I see darkness

I have a good and bad times

but when you are behind me

The only feeling I feel is happiness

because you bring me back to life

You teached me how to love

And I never want to forgot it

Stay with me.

Quotesgram

† Olla erinev on su suurim trump †

Ma vihkan lubadusi, sest keegi ei suuda neid pidada.

"Ma luban sulle, et ma ei tee sulle kunagi hai..."
"STOP, see on üks järjekordne vale. Kui ma praegu sind usaldan siis ma kahetsen seda. Ma pole kunagi saanud kedagi usaldada, ega saa ka sind!"
"Ma olen teistsugune, ausalt olen. Ma saan aru, et sul on haiget tehtud ja see tekitab inimeste suhtes blocki, aga mina ei ole selline!"

Paar kuud, nädalat või päeva hiljem ma kiindun, räägin sulle endast rohkem kui kellegile teisele kunagi rääkinud olen. Ma suudan jälle usalda! Ma kardan, mul on suur hirm, sest mulle on alati haiget tehtud, kuid sellest hoolimata sai sinust esimene inimene keda pärast neid aastaid 100% usaldasin. SOULMATES!
Mina peaksin seda illusiooniks, mida soovin siiani uuesti näha. Ma unistan ärkvel olles, et saaksin õhtul pugeda sinu kaissu. Soovin hommikul näha sind enda kõrval. Ma tahan nutta sinu õlal kui mul on valus. Ma vajan lihtsalt kallistust, kuid vajan seda ühelt kindlalt inimeselt. Kuid kõige olulisem on minu jaoks see, et oleksid õnnelik. Minu pisarad ei oma tähtsust, vajan vaid kinnitust, et sul läheb hästi.
Sa inspireerisid mind, töid tagasi mu lootused. Õpetasid mulle, et vihaga ei saavuta siin maailmas midagi. Õppisin andestama ja mis enam ma õppisin taas armastama.  Sa võtsid ära mult mu paanikahood, ärkasin alati hommikul naeratusega. Mu lemmik osa päevast oli oma sõrmi su ribide vahele suruda...su suurim nõrkus. Sa olid ja oled nii mina, sa oled nagu suur kloonitud mina. Ma olen ülimalt õnnelik, et mu ellu tulid. Ma olen ülimalt tänulik, et sa mu jaoks siiani olemas oled. Hoolimata sellest, et mulle tohutult haiget tegid armastan ma sind ikkagi kõigest hoolimata, Veel enam olen õnnelik, et muutsid mu nägemust ühiskonnast. Kui sa erined ühiskonnast, siis pole see nõrkus.

On üks suur karp, seda kutsume ühiskonnakas, kuid mina seisan selle karbi kõrval üksinda. Selles karbis on kõik mis on nn normaalne, kõik mida inimesed oluliseks peavad. Ma olen alati proovinud end suruda sinna karpi. Öeldakse ju ikka "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud", kuid mind ei suru ega pressi mitte kuidagi sinna karpi kuhu kõik kuuluvad. Alguses tundus see masendav- olla erinev, kuid igapäevaga ma mõistan kui hea on erineda. Ma olen hakkanud natuima seda, et mina seisan seal kõrval samalajal kui enamus meist jälgib seal karbis oma nn õnnevalemit. Õnnevalem ei peitu ühiskonnas, see peitub sinus endas. Peab julgema erineda. Olla erinev pole nõrkus, see on parim omadus mida keegi omada saab!

from

OLE ERINEV, OLE SINA ISE!

Saatuslikud luupainajad

On taas hetk, kus ma jälgin öösiti kuud ning päeval tõmban aknete ette rulood. Kes seda valgust ikka vajab...Pimedus pakub palju rohkem rõõmu ja elevust kui see valgus mis mulle pidevalt silma kiirgab väites, et on mingi õnnevalem...

Sa õpetasid mind naerma, nägema postiivsust seal kus oli vaid kurbus. Panid mu tundma tundeid mida varem polnud tundnud. Ma olin vaimselt tugevam kui kunagi varem, Sain lõpuks tunda maailma oma jalge all, kuid mingil hetkel sai illusioon läbi. Pean küll tõdema, et see oli parim illusioon mis on mind iial saatnud...aga "It wasn't love, it was just a perfeckt illusion"
On asju mida ma iial ei unusta, kuid on ka palju vigu mida pärast maapinnalt vajumist tegin. Mul on kohutavalt piinlik. Vahest ma lihtsalt ei suuda end kontrollida. Ma annan alla,sest minu jaoks on väljapääs kadunud. Nii kadunud, et isegi  parimad FBI 'st ei leiaks seda ust "ÕNN".
Sa õpetasid mulle kuidas mitte kunagi enam alla anda, kuid ometigi pärast sinu kadumist ma tegin seda. Ma andsin alla, tõesti andsin. Mind valdavad tunde mille tundmiseks pean isegi endale tõestama, et elan. Mu selg on pinges ning pidevad krambis tekitavad valu, ma ei kannata enam seda piinarikkalt piinliku koormust.
See tüüp on ka mu unenägudes tagasi, ta käis väiksena ka. Iga unenäo point on sama; mingi slendermani moodi pikk tüüp ajab mind taga ja lõpuks tapab mu ära. Ta kasutab nii jubedaid laused ja sõnu. Ma nägin neid unenägusid viimati 2-7aastaselt. Eelmine kuu ta ütles mulle unes "Me kohtume taas ja seekord sul ei lähe nii hästi kui varem" Ma tunnen elus esimest korda hirmu ja seda asja pärast mida armastan, ma kardan uinuda.
Mu keha katavad alatihti värinad ja krambid, varem sain neid kontrollida kuid nüüd on see võimatu. Ma ei suuda olla üksi, kuid ma ei taha kodust ka lahkuda. Jube piinlik kui keegi näeb mu paanikahooge. Ma reaalselt kardan...
Ma võin teile kõigile näida esmapilgult inimesena keda ei kotti keegi ja kes on üpris tundetu, kuid ma tunnen palju, ma hoolin palju ja kui kiindun siis sügavalt. Ma saan haiget, sest hoolin natukene liiga palju.

...

Echo

Karolina Niinelo

I'm broken deep inside

anxiety is killing my mind.

I'm lost in the Echo

I used to be my own protection

but now I'm the only one who hurts me the most

Today is another day when darkness

turns off all the lights and hopes

My wirsts have stopped bleeding

now are bleeding my hips and legs

nobody knows, nobody sees

because it's winter.

Everything I'm trying to say

gets lost in the Echo

No more promises

No more lies

I'm coming back

with all my scars

Love me with my scars

or don't love me at all.

Fuck you.

Fuck you all of you two-faced people.

ANXIETY, Depression and my panic attacks

Ma elan ühes kihis koos oma deemonitega, keegi ei märka seda. Mu näos on alati naeratus, põsed on punased. Ütlen alati, et elu on ilus. Kuid tegelikult...
Mu süda peksab, peas on helid, ma pean koguaeg midagi tegema. Ma ei suuda pidada silmsidet, see pole sellepärast, et ma ei kuulaks või kardaks. Lihtsalt mu peas on miljon teist mõtet mis ei jäta mind rahule. Olemas on palju erinevaid tundeid mida nautida ühe korraga või mille korral olla kurb. Mina tunnen neid kõik ühel ajal. Kõik seest põletab mind, mu sees oleks nagu mingi pomm mis koguaeg tiksub. Iga hetkega aina kiiremini ja kiiremini...
Mõned päevad on paremad, kuid mõned on hullemad. Need on lihtsalt päevad, ma pean endasi minema ja hakkama saama.
Ma ütlen iga päev endale, et see on lihtsalt üks järjekordne halb päev, aga see ei ole. Ma kõnnin päevast päeva ringi nagu üks ühiskonna segadus. Kõik uksed on just kui sulgunud ning võtmed on minu eest peidetud või sootuks kadunud. Vahest ma lihtsalt ignoreerin inimesi, kui keegi helistab siis teesklen, et ma ei kuulnud seda. Telefoniga vesteldes ma alati naeran, kuid lõpetan kõne üsna ruttu öeldes "Mul on aku kohe tühi". See on järjekordne vale. Vale millest keegi teada ei saa.
Vajun iga päev aina sügavamasse auku. Kõik mis kunagi rõõmu pakkus on nüüdseks mõte kaotanud. Ma olen kaotanud lootuse endasse. Miks ma peaksin üritama kui ma ei saa õnnelikuks niikuinii. Miks?
Ma passin päevad läbi. Ma ei suuda enam keskenduda, see võime on juba ammu kadunud. Ma ei jaksa enam üritada. Näen kõiges vigu, oleksin võinud kõike paremini teha...kuid milleks? Ma tahan käia väljas leida uusi tutvusi, teen ka seda, kuid järjekordne pettumine surub mu veel sügavamasse auku.
Ma tunnen tihti hirmu teadmata millest see tuleb. Vahest hakkan lihtsalt nutma, sest ma kardan...
Mu sees on vaid segadus, olen väsinud. Ma ei tea enam mida ma tahan. Tahan kõike, aga samas ma ei taha enam midagi...

I wish I could fly, way up in the sky. Oh I might just try.

rebloggy

rebloggy