Jumaldan sind

Üritades midagi kirja panna kustutan vaid oma ridu. Ma ei tea kuidas väljendada seda mida tunnen.

Vahest võtab see kõik mu hingetuks. Mõnikord kaotan selles segaduses oma hääle.

Vahest ma tahaksin lihtsalt nutta ja põgeneda selle eest mida sinu vastu tunnen.

Kuid see on võimatu...mida rohkem ma eemaldun seda raskemaks läheb mu samm.

Vahemaa suurenedes aeglustub süda ning tõuseb hinges kisa.

Ma ei tea kus olen või kuhu tahan minna.

Tean vaid üht ilma sinuta puudub mul tee,

puudub siht.

Need silmad ja see naerune suu, mis peidab tuhandeid probleeme.

Need õlad, mis kannavad kaasas tohutult rasket koormat, kuid iialgi ei murdu.

Su pehmed huuled ning veel pehmemad kallistused.

Suudlused, mida unustada on võimatu.

.....

Sa pole perfektne kuid just seda ma jumaldangi.

Minu luupainaja

Sa arvad, et ma ei tea mis toimub

kuid tegelikult olen jälginud kõike,

lugenud su pilke,

jõllitanud su valeliku suud,

mis mind hämaruses suudleb.

Sa oled kinni võtnud mu hingest.

Sinus on peidus miski,

mis alati mu südame seest välja kisub

See pilk, mis on vahest nii lummav,

kuid tihti teeb tohutult haiget.

Ma ei unusta seda iial.

Ma ei unusta kuidas võtsid mu käest

kui tahtsin minna.

Ma ei unusta iial kuidas sa ei tulnud

tol õhtul kui sind vajasin.

Hoolimata kõigest, oled keegi

keda armastamast ma ei lakka.

Ma vihkan armastust, hoolimist

ja kõike mis sellega kaasas käib.

Olen loobunud sinust

ning ilma sinuta

olen loobunud ka oma edasisest elust.