Ärgates ma ei tunne väsimust just vastupidi. See 45minutit und teeb minust energia-jänese. Mööda tuba ringi joostes ja asju kokku pannes tunnen kuidas pakatan energiast. Joon tassi kanget kohvi, söön võileiva ning olen valmis nautima oma päeva.
Mõnel päeval ma ei maga minutitki, olen 24h järjest üleval, mõnikord isegi rohkem. Ma ei tea miks, kuid ma ei suuda uinuda, aga kui uinun siis võin magada mitu päeva.
Mu pea on täis mõtteid, soove, tegusid ja just öösiti leian ma endas motivatsioon selleks, et kõike seda teha. Pimedas ruumis istumine vallandab minus jõudu, tugevust ja tekitab lootuse tunnet. Mult küsitakse tihti "Miks sa pimedas istud? Tõmba ruloo ülesse! Ega sa mingi vampiir ei ole". Jah, ma pole vampiir, kuid ma armastan pimedust. Naudin tähistaevast, vaikust, ning omaette rahus olemist.
Miks ma muutun kurjaks kui keegi mind öösel äratab? Mul on tõsiselt raske uinuda. Eile sain magama enne viite, kuid üks tegelane otsustas, et tal ilmtingimata vaja minuga kell viis rääkida...hiljem ma enam ei uinunudki.
Tihtipeale avastab mu meel, et kõige õigem aeg oma elu üle järele mõtlemiseks ning vigade parandamiseks on kell neli hommikul. Mu mõtted ja tunded jooksevad minu seest ja silme eest läbi nagu vaataksin filmi vägevate heliefektidega. Kõlab üsna lahedalt, aga tegelikult on see kohutav.
Terve öö vältel ma koostan palju stsenaariume, mida teha ja kuidas teha. Keda enda lähedal igavesti hoida ja kellega hüvasti jätta. Mu unetus on metsik...sest mu meel on otsustanud, et õige aeg jooksmiseks on siis kui normaalsed inimesed magavad.
nagu öeldakse, "Kell kolm öösel üleval olevad inimesed on kas purjus, armunud või üksikud"
 |
No comments:
Post a Comment