Üks ja kaks- Mina

Sa oled mu päike ja mina olen su kuu, kuid me ei sära iialgi koos. Sinu nägemine eemalt tekitab minus lummavaid tundeid, kuid ka hirmu. Sa oled alati minuga, mu südames, hinges, kuid me käed ei kohtu iial. On vaid müstilised pilgud.
Maagilised tunded mis on täis kartust ja piina. Mind hirmutavad su sõnad- need panevad mu tundma veidralt, just kui oleksin mindagi tarbinud ning selle tagajärjel näeksin hallutsinatsioone. Kes sa oled? Mida sa tahad? Sa tekitad minus hirmu, paned mu piinlema.
Olen alati olnud võitleja, suur sõdalane, kuid sinu vastu ei saa jõu ega nõuga. Mu vihased sõnad hajuvad ning mu löögid blokeerib su südame jõud. Üks pilk ja olen võidetud, oled vallutanud mu hinge, mu mõtted ja südame. Leban jõuetult maas, miks küll?
Keegi pole varem mind alistanud, keegi pole tunginud sisse mu südamesse mida ümbritseb okastraat, tabalukk ning tohutu torm. Olin juba isegi unustanud kuidas saaksin oma südame avada. Kaotasin võtme ning unustasin tunded.
Tundetu külm, täis viha  ning andestamatust- see pole mina. Ma kardan tundeid, kardan sõnu, kardan seda reede õhtust melu- see olen mina, raskesti mõistetav ning eemale tõukav. See olen mina, kes on peitu pugenud karmi reaalsuse eest, lukustanud end sügaviku ning nüüd keeldun sealt välijumast!

Kuid tuleb ka päev, mil te tunnete mind kui mind, mitte kui peegeldust minu kehast võõra hingega...
Jälgides mu silmi leiad tee mu hinge, näed mu tundeid ning mu mälestused jooksevad just kui filmilindilt sinu ette, kuid ma hoiatan enne kui sa seda teed, mõtle hoolikalt!

cheykazama.deviantart