Olla või mitte olla #TemaVol2

Ma ei mõista. Ma ei saa aru, see elu siin ilmas on nii totter. Ma tahaks elada õnnelikult, mitte kõike halba meenutada. Korraks just kui oli hea, aga see ujus minema ennem kui korralikult saabuda sai. Võiksin teha isegi selle nimel midagi, et kõik oleks positiivne, mitte nii kurb ja veider. Võiks ju teha ise midagi selle nimel, et õnne tunda saaks.
Aga mis see õnn on? Kõik otsivad taga, aga kunagi see ei saabu. Elu on täis vigu ja valu millest vahest mõni välja ei saagi. Siis hakkame tulistama ja tablakaid ögima, sest alko mõju on kadunud.
Eluisu kaob kiiresti, sest kõik mis teed läheb ikka valesti. Tihti seisad kuskil pilvelõhkuja serval "Olla või mitte olla?" Tunned, et tahaks nagu elada, aga samas pole midagi mille nimel pingutada. Kõik veab viltu ja keegi kes kallis ja keda armastad jookseb ära ja on kui väike laps.
Ma saan aru, et tal on raske. Ma saan aru, et kõik mis tema ja nendega juhtus jätab haavad surmani. Mineviku ei saagi muuta, tunnen seda enda peal liigagi hästi. Kuid luba, las ma proovin. Mind ei huvita kas kõnnid või roomad. Mind ei huvita kas oled pime või näed. Ma ei muutu kurvaks, kui pean sind tõstma ja järel vedama. Ma teeks seda, sest armastan. Ma ei suuda olla, ma ei suuda uinuda. Ma ei oska olla paigal. Ma olen täis hirmu, sest mulle tehakse vaid haiget. Oh kallis...ma ei usu, et sina seda teeksid. Sa oled erinev, sa pole üldse teiste moodi. Ma ei oska põhjendada, kuidas ja miks armastan. Minu jaoks oled sa eriline...vahest on mul tunne, et olen sinu jaoks tüütus. Vahest tundub, et tahaksid öelda "Tüdruk aura ära". Mul on nii valus, kui vastuseks jääb "seen by" Kuid ma ei lase pead longu, sest oled minu jaoks perfektne. Oled mu päike ja oled ka kuu, oled mu põhjanael, kes mulle alati näitab mul teed. Palun võta teadmiseks, et ma iial ilma sinuta olla ei taha ega saa. Olen usaldanud oma tunded sinule...loodan, et üks päev ka ise seda avastad. Sa oled ainus kes saab mu siit mustastaugust välja, oled ainuke kes suudab mu siit kuidagi välja tõmmata.
Olen ootamas taas päeva mil sind näen, ma tahan nii sulle öelda "armastan", sest suudan vaid sinule mõelda. Ma kogun julgust, ma teen kõik selleks, et saaksid teada. Ma vaevan end ja oma pead, südamest ma ei räägigi, sest teda köiega enda järel vean. Ma tahaks nii karjuda ja sulle oma armastust vanduda...kui ma saaksin olla sinu asemel seal ja sina saaksid olla omas kodus ja voodis, siis usu mind, ma teeksin seda. Mul on valus vaadata kuidas oled kurb ja tuim. Sa eitad seda, aga ma tunnen seda oma südames. Vaadates su silmi näen seal pisaraid...tahaksin sind kallistada. Tahan nii väga öelda sulle kuidas sind armastan...olen liiga arg, sest olen saanud haiget ja tunnen end lootusetuna.
Ma tean, et sa pole selline. Oled eriline, palun ole minu eriline. Ära karda, ma ei valmistaks sulle kunagi petumust. Oled selleks mulle liiga kallis. Mõista mind hukka....kuid ma ei saa sinna midagi parata, et sind aramsatn...