Tee ise ka midagi ära

Nüüd on tõesti lõpp, nüüd aitab. Pärast reedet hakkab elu muutuma. Pane end valmis, mina muutun on aega ka sinul muutuda. Lõpetame selle allakäimise ja otsime lifiti üles. Vajutume number 5te ja lähme tagasi normaalsesse ellu. Teeme kõik reedel peo ja hakkame pärast seda tõusma. Enne tõusmist tuleb ju ikka korralikult põhja käija. Ma ei viitsi enam uputa, õpin vahelduseks ujuma.

Tundub, et tuleb päris hästi juba välja. Enam ei tunne vajadust tobi järgi. Enam ei taha oma käsi lõikuda. Mul on endiselt kama kaks, aga ma vaikselt eemaldun inimestest, kes mind hurdivad. Neist, kes vandusid alati, et on olemas, et neid saab usalda.Nende valed, ah fakk küll olin sini-silmne. 

Maailmas on liiga palju kloune. Miks me me üldse jooma hakkasime? Kas sa üldse mäletad miks jood? Mis oli see mis su nii põhja surus? Ära ürita, sa ei mäleta. Oli lihtsalt üks jama, siis sa unustasid selle, siis tuli su sõbral jama, kuid te lahendate ikka neid eelmise aasta probleeme siiani viinapudeli taga. Kas pole mitte hale? Ja seda räägin mina...ma ei saa ju endagagi hakkama, nüüd saan. Pean saama, sa ka pead, vähemalt võiksid üritada. Ma ei tea kas mõtlen ka homme nii, kas suudan ka homme "nii positiivne" olla. Ma ei tea isegi mida tunnen, kas see on pohhuism või tahaks lihtsalt parem olla. Mu aasta see on nii veider. Kõik see algas päeval, mis tahtisin lihtsalt olla, tahtsin vabaks lasta. Mõtlesin, et noo proovin ka ära. Valesti tegin, usu mind. See augustikuu lõpp, kui ma ei oleks läinud, kui ma ei oleks avanud oma esimest pudelit, kui ma ei oleks seal naernud, kui minust ei oleks saanud sel päeval pohhuist, siis ma ei oleks täna selline. Mul ei oleks selliseid probleeme. Oleksin siiani tüdruk, kes üritas, kellel olid vaid suured unistused, isegi teostus oli enam-vähem selge. Täna...nüüd ma ei tea...kes olen? ei tea isegi mida tahan..rääkimata sellest kuidas seda saada. Mul on piinlik, aga samas nii hea oli, nii mõnus oli näha kuidas inimesed pidutsevad. Kõik olid nii rõõmsad. Mured? keegi ei teandud selle sõna tähendustki. Sain uusi sõpru, endast vanemaid. Nad tõmbasid mu bandesse, kus ulbin siiani. Nendega olen ülimalt rahul, armastan oma houmisid. Lubasin, sel augustil, et järgmine suvi näeme. Lubasin, et ootan suveni ja siis lasen uuesti vabaks, aga kurat teisti läks. Algus tõotas head, tundus, et saangi hakkama, olin ju alati saanud. Siis tekkisid probleemid, mainiti, et pidu on tulemas, muidugi olin kohe käpp. Läks lappesse, liiga lappesse, hommikul lubasin taas, et enam nii ei juhtu...No mis te arvate juhtus või ei? Muidugi juhtus, liikusin iga pidu põhja poole. Ise sellest arusaamata. Kõik tundus ilus ja tore, sel reedel sain aru miks üks inimene põlgab mind. Ma...läks lappesse, väga lappesse...Ma sain aru, et nii pole õige, nii on kuradima vale, aga vähest tundub, et see ongi ainuke väljapääs. Kui sul on ilmtingimata nii alla vaja käija, et saa aru kui s*tt kõik on, kui halvad on su sõbrad, kui vale on joomine... siis tee seda. Sa aru, et maailma ongi s*tt ja seda ei saa ilusaks juua. Korraks saab, vahest on need paar tundi isegi väga head...aga enamasti sa tõmbad endale paska kaela. Asi läheb hullemaks, lõpeta enne, kui omadega metsas oled. Ära alusta või siis lõpeta ruttu. Ainuke asi mida saad teha ühiskonna heaks, tee nii, et saa ei oleks põhjus miks see s*tt on. Ole parem, vali parem tee!