Esimene ja viimane mina #VeadjaHead

Mida sa tahad? Mida sa vajad minust? Ütle seda oma sõnadega, sest su teod ajavad mu hulluks. Ma ei saa sinust aru, su mõistmine on minu jaoks pea võimatu. Ma ju kardan, ma kardan, et teed midagi mis teeb minust kedagi kes ei taha teada sinust midagi. Ma tahaks põgeneda, tahaks joosta ära sinu mängude eest, kuid ma olen võimetu. Ma lihtsalt ei suuda minna ja sa tead ka ise seda kuradima hästi kui kiindunud sinusse olen. Sa tead seda, kuid sa teed seda ikka ja jälle. Lähed ja tuled, kui otsustan sinust mitte välja teha tungid sa kui üks hull kindlameelne minu valdusesse ja tirid mu endaga kaasa. Ma vihkan end sellepärast kuidas mind mõjutad. Vihkan end sellepärast, et olen nii nõrk kui oled läheduses. Vihkan kui mu juuksed lõhnavad nagu sina Vihkan, et hellistad mulle õhtuti ja pakud plaane. Vihkan seda! Ma tahaks nii väga vihata ka sind!

Nüüd ma peatun, eemaldun valust ja sellest segadusest mida põhjustad. Ma astun sellest ringist välja. Edaspidi olen vaid mina, MINA ISE. Ma olen ainuke kes ei ole mulle endale veel pettumust välmistanud. Mul on küll mineviku vead ja sügavad haavad, kuid ma armastan end. Ma õppisin midagi. Õppisin, et saagu mis saab mina jään. Seisan kindlalt kahel jalal ja võitlen selle nimel mis teeb mind õnnelikuks. Mulle ei valmista pettumust need üksikud päevad, ma armastan end ja ma ei vaja mitte kedagi, kes tuleks ja siis kohe läheks. Kui sa tahad tulla siis tulle, et jääda.
Mulle ei meeldi olla kuri, ma vihkan seda viha ja julmust. Palun ärge tehke mulle  viga ja te ei kahetse midagi. Mult küsitakse tihti "Kuidas sa suudad? Sul on ju nii palju probleeme, sul on nii jube minevik. Sul nii palju haavu, et veritsemist on siiani näha" Ma ei põe sellepärast mis oli, kuigi mul on vahest sellepärast siiani kuradima valus. Vahest rebitakse mu haavad lahti ja neid sulgeda on võimatu. Ma nõelun igapäev uuesti ja uuesti oma haavu.

Ma vihkan nõrkust, ma vihkan kui olen nõrk. Mind ei huvita kuidas ma seda teen, aga nõrk ma olla ei tohi. Nii ma nõelungi ja parandan oma haavu uuesti ja uuesti iga jumalapäev. Kuidagi peab olema oma valust üle.Ma vihkan hala, ma vihkan eneseimetlejaid, ma vihkan neid bitche kelle asi on alati mida sa teed või kus sa käid. Vihkan neid kuradima ninatarku, kes ei näegi oma ninast kaugemale. Minevikuga on nii, et seda ei saa unustada, seda ei saa teha ümber. Sellest saab olla vaid üle ja teha tulevikus parmini! Sa saad vaid ajada selja sirgu ning liikuda tippu! Ma ei saa öelda, et kõik saab korda, ma ei tohiks öelda, et varsti on OK. Mu peas on vaid segadus, millele mu süda tohutult kaasa aitab. Ma saan vaid pöörata uue lehe...nii puhta kui võimalik.

Vihkan kuidas mu süda kisub mind sinu poole. Vihkan kuidas olen sinu külge aheldatud. Palun lase mind vabaks. Isegi kui sa ei taha mul lasta minna, ma lihtsalt lähen, sest mul on midagi, millest pole sul aimugi. Mul on eneseväärikus, mul on armatus iseenda vastu.