.

"Depression my sidebitch, anxiety my main bitch"

"Depression my sidebitch, anxiety my main bitch"

Wednesday, December 30, 2015

Küsimused millel pole vastused #Minevik

Võta hoog maha ja vaata vahelduseks oma selja taha. Näita kuidas hoolid ja miks hea oled. Sa võisid
olla halb ja tegid valesid tegusid, kuid loeb see mis sa praegu teed. Tunned, et kõnnid mööda lõputut teed, millel lõppu ei tulegi, kuid ära unusta, et hea ei peagi lõppema. Naerata ja liigu mööda oma teed, küll tuleb headus, lõpuks tuleb õnn ja ulatab sulle käe. Süsti positiivsust ja naerata ka ise, ära lahenda oma probleeme kuskil hämaras keldris pudeli taga, tule ühine päris maailmaga ja naerata. Vahest tunned, et keegi ei vaja sind ja vestlust alustades vaid tema tähelepanu kerjad. Ära mõtle üle, kirjuta ja naerata, ära tunnista kunagi kaotust, ära anna alla! Lihtsalt naerata ja haara endale see võim, valitse maailma. Luba endale  ma kõike mis hea ja veel suuremaks su naeratuse teeb. Liigu oma eluga üles mäge, roni mäe tippu ja näita kõigile oma väge.
Miks sa kuulad inimesi, kes sind ei austa? Miks sa suhtled inimestega, kes ei hooli? Ära ürita kõigile meeldida, vaid  leia see kellega saaksid kõik teha korda. Leia keegi kes tooks naeratuse su suule. Elu on lühike ja see liigub kiiresti, pole mõtet vaadata tagasi ja muretseda selle pärast mis oli. Liigu edasi ja saada palju korda, küll karma hoolitseb selle eest mis minevikus valesti oli, sina aga liigu tippu.
Sa ei pea kõik ette planeerima, lihtsalt naerata ja ela, liigu edasi ja aja selg sirgu.
Igas loos meie minevikus on moraal, igal asjal mis juhtub on mingi põhjus. Vahest ma lihtsalt laman voodis ja ei mõista elu, miks nii läks? Miks mina jälle kannatan? Miks jälle pisarad voolavad? Vahest hoian käsi lihtsalt rusikas ja üritan mitte kedagi virutada, kuid see on raske, vahest ma ei suuda seda endas kinni hoida. Vahest ma tahaks lihtsalt murduda, sest lähedased lasevad vaid nooli mu kerre, vahest ma lihtsalt ei suuda oma haavu lappida. On hetki mil ma lihtsalt ei suuda end tagasi hoida ja ma plahvatan...ma saadan kõik minema oma elust, kuid hiljem seda jälle kahetsen....Andke mulle andeks on sõnad mis ei taha üle huulte lihtsalt tulla, keegi ei suuda minu ees vabandada, keegi ei suuda isegi öelda sorry mu mineviku ees. Õnneks on see läbi ja nüüd ma naeratan selg sirgu, kuid kui te oleks näidanud siis, et hoolite...siis ei oleks läinud 5 tühja aastat, et masendusest välja saada. Oleksin siis  kindlasti teine inimene. Ma olen rahul sellega, kes olen täna. Mõned asjad võiks olla olemata, kuid see on minu minevik ja seda ei muuda.


No comments:

Post a Comment

Viimane postitus: Panen blogi kinni? Miks?

Olen mitmeid aastaid jooksnud ringi mööda pimedat koridori. Nii kuradima raske ja väsitav. Vahest tahtsin minna ja mitte iial naasta. Korduv...