Hei!Hei!
Täna oli päris kohutav päev.Tunnen end kui suremas.Tunnen nagu keegi ei hooliks.Selline deep tunne on.Inimesed kellest hoolin käituvad nagu ma ei eksisteeriks.Tahaks Narniasse,arvate kindlasti,et hakkan hulluks minema.Ma päriselt tahaks Narniasse,kohta kus ei oleks kurjust,solvumisi ja neid ussitajaid.....ja kodutööid :D
Ma tunnen end kui kolmas rattas vankri all,pärast seda kui tema otsusats,et ta ei räägi enam minuga...tunnen end musta auguna,tunnen nagu ma poleks keegi.
oeh nii raske on poisse mõista...Ma ootan igapäev ,et ta mulle kirjutaks.Kardan,et jäängi ootama...
Ma ei kirjuta ka talle,kardan et asi läheb veel hullemaks.Ka mina oskan ignoda!
Tegelikult ma olen ikka jube vinguja ka.Ma nõuan ja nõuan,kuigi tegelikult mul on ju kõik olemas.
Vahest olen ma nagu väike saatan,karjuan ja lõugan ja surun oma tahtmist läbi.Kuigi tegelikult pole mul võb-olla isegi õigus...Samas olen ma ka hästi otsekohane ja vahest on see jube halb...
Kuigi hetkel tunnen kuidas mu maailm on kokku varisemas ma tean,et varsti on parem.
Tean,et õnn naeratab,õnn naeratab kõigile.Isegi kui sa tunned,et sul ei ole kedagi ega midagi,ära muretse varsti on ka sul õnne.Ma arvan,et kõigil on võrdselt õnne,aga me kõik ei oska seda õnneks pidada ja oma õnne õigesti kasutada.Elus palju keerdkäike ja treppe,vahest me komistame ja kukkuma trepist alla,kuid just sel hetkel me peame taas jalule tõusma!Me peame!
Kui jääda sinna treppi alumistele astmetel siis me jäämegi elus seisma...Tuleb olla tugev ja edasi püüda!Ärge jääge kunagi seisma!Tehke valikuid,olgu need valikud valed,aga ärge peatuge!Minge edasi ja edasi ja edasi,küll varst õnn ka teile naeratab!Seda teen ka mina ma jään postivseks,naeratan ja kõnnin edasi,ning ootan pareimaid aegu.Usun,et need ei ole enam kaugel.
Kuna mul on täna selline eriti deep tuju,kirjutasin ma ka ühe väga deepi luuletuse.
Ma ei suuda enam
Elu on see,
mis meid tugevaks teeb
Valu,pisarad
ja kõik need kannatused
Vahest ma lihtsalt ei suuda
ma tahaksin karjuda ja hüüda
Ma muutun
olen kui väike saatan
Kogu maailm variseb kokku
ja ma ei näe sel lõppu
Ma vajan abi,
kuid siiski loodan,et üks päev on see läbi...
Olge tublid ja PEACE <3 !
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Viimane postitus: Panen blogi kinni? Miks?
Olen mitmeid aastaid jooksnud ringi mööda pimedat koridori. Nii kuradima raske ja väsitav. Vahest tahtsin minna ja mitte iial naasta. Korduv...
-
Üritades midagi kirja panna kustutan vaid oma ridu. Ma ei tea kuidas väljendada seda mida tunnen. Vahest võtab see kõik mu hingetuks. Mõn...
-
Troonilt kukkunud Kui ütlesid, et mind sinu jaoks ei ole Ega saa ka olema See pani mu mõtlema Hakkasin vähem halbu asju ütlema ...
-
"Siin ei ole enam lootust" "Siin on alati lootust!" "Mitte enam minu jaoks" Miks kaotasid lootuse? Sa t...
No comments:
Post a Comment