Nagu paljud inimesed teavad lõikusin ma end kunagi,jah ma pole selle üle uhke ega õnnelik.Tagasi vaadates on ikka päris piinlik ka.Igal juhul see algas sellest,et mind kiusati koolis ja see oli ikka päris hull.Pärast tunde ma ainult nutsin ja jooksin koolist ära isa töö juurte,ning ma ootasin teda seal vahest kuni 5 tundi,aga see ei olnud minu jaoks hull.Palju hullem oleks olnud olla koolimajas,kus olid inimesed kes mind vihkasid.See oli nii jube,et ma leidsin lohutust sellest,et tegin endale haiget,just nimelt endale.Ma kuulasin metalit ja proovisin olla tugev,kusjuures muusika oligi see mis tegi minust tugeva inimese.Igal juhul ma näitasin oma käsi emale. Emps muidugi küsi,et mis mul viga on ja et see pole õige ja et miks ma seda teen.Rääkisin empsile loo ära ja ta arvas ,et ma pean sellest rääkima õpetajale.Algus ma arvasin,et see teeb asja hullemaks,kuid mu ema hellistas ikkagi ja pärast seda hakkas mu õpetaja meid jälgima ja nad ei kiusanud mind enam.See kõik sai läbi!Korra üritasin ma isegi enesetapu teha,aga õnneks jäi mul julgusest puudu.
Te kindlasti arvate,et miks ma seda kõike räägin.See on selleks,et ka teie julgeksite rääkida oma loo.Räägige kellegile kes on vanem.Seda kõike enda sees hoida on palju hullem.Mina sain abi ja usun,et ka teie saate.Nüüdseks on mul palju sõpru ja ma olen õnnelik,olen oma eluga rahul.
Eestis on kindlasti palju noori kes kannatavad või on kannatanud valju ja kiusamise all,aga selleks et teised teid aidata saaks on vaja just teil teha esimene samm,rääkida oma lugu,paluda abi.
Eestis on kindlasti palju noori,kes on teid valmis aitama!
Olge tublid ja PEACE <3
No comments:
Post a Comment