Võlusõnad

Mu südames on kolm söna, mis ihkavad tulla välja, kuid nad kardavad. Püüdes öelda mida tunnen ja kuidas need tunded mind ohiavad muu suu kleepub ja seda avada on võimatu. Ma nii väga tahan öelda, aga olen arg. Mu käed hakkavad värisema ja süda töttab minust ette, ma ei suuda end kontrollida. Ma tahan hoida sind enda juures ja lähedal, kuid kardan, et nende sönadega hirmutan su minema...

Mu sees on just kui tuli mille kustutada saad vaid sina. Ma nii väga tahan sulle öelda, kuid olen liiga arg. Sinuga koos olles ma armastan isegi seda kummalist vaikust. Ma ei ole ennem nii tundnud ja ma pole ennem olnud nii arg. Ma pole kunagi kartnud nii palju kui ma kardan kaotada sind. Ma tahaks öelda, et igatsen sind...aga me pole kunagi ju koos olnudki...aga ma siiski igatsen sind, tahan näha su naeratust, tahan kuulda su häält. Tahan olla vaid seal kus sina.

Vaid sina saad kustutada tulekahju mu sees, vaid sina saad tuua mulle rahu. Kui ma vaid julgeks avada suu ja öelda need kolm söna. Ma mötlen vaid mis tunne oleks olla ilma sinuta, üksinda siin maailmas. Minu jaoks pole "maailm ja mina" minu jaoks oled vaid sina...loodetavasti kunagi ka "mina ja sina". Mu südab peksleb rinnus, sest ta tahab vaid öelda need kolm söna. Ta ihkab sind sama palju kui mina ja veel palju rohkemgi.

Sa oled mu hapnik ja oled mu maa, oled tuli ja vesi, söök ja imeteod, oled võluvägi ja headus. Kuid ma olen arg, sest oled liiga kallis. Ma ei taha sind kaotada, tahan olla vaid sinuga. Ihkan nii väga öelda need kolm söna. Tahaks nii väga karjuda ja varsti ma seda ka teen, sest ma ei suuda seda enma kinni hoida. See tunne pääseb vabaks ja avab ka mu suu 

"Kallis, MA ARMASTAN SIND"