Reaalsus.

Osad ütlevad, et peaksin lõpetama selle vajumise. Küll see põhi ka üks kord vastu tuleb...mis sest, et see on põhjatu auk. Mis sest, et tunnen, et enam ei suuda, tunnen, et lõpp on lähedal. Tunnen, et see valu murrab mu. Ma ei tea kaua ja kas üldse enam suudan. Mul on küsimused, aga pole vastuseid. Mul on armastus, aga pole sind. Mul tunded, aga neile ei vastata. Ma pean vist ikka ise hakkama saama. Aga kas teate mis, ma ei taha. Ma tulen koju, lukustan end tuppa ja suren seal üksindusse. Mõtlen üle, ma ei taha nii. Ma lihtsalt ei taha enam. Mul kõrini sellest, et olen üksik hunt. Mul nii kuradima kopp ees sellest, kes olen. Inimesed, kes te armastate ja hoolite minust, sellest minust, kes olen veel täna. Andke mulle andeks. Ma tean, tean, et olen muutumas, kuid ma ei tea mis suunas. Ma ei tea enam isegi kes olen ja mida tahan. Tunnen, kuidas muutun. Minust saab vaikselt pohhuist, kes kaob "normaalsest maailmast" Mina, tänaseseisuga olen endiselt hukkas ja lähen iga päevaga aina rohkem hukka. Võib-olla mulle meeldibki nii? Ma ei tea seda isegi, kas meeldib või ei. Ma lihtsalt olen, üritan nautida, aga astun ikka ja jälle uute auku, uute ämbrisse, uute masendusse. Avastan end jälle katastroofi keskelt. Üritan sealt põgeneda, aga ei leia väljapääsu, seda vist ei olegi enam. Näen, kuidas te üritate mind päästa, kuid rääkides oma loo saan vastuseks vaid "OK" Kas teate, kas teate, et see ok paneb inimese tundma veel rohkem valu. Sa näitad, et hoolid, ütled, et tahad aidata, aga siis, kui sa saad teada, kui põhjas ma  tegelikult olen...siis kaod.
Siis kukun taas ja veel valusamalt, MUL ON VALUS, MUL ON RASKE, aga sinu jaoks on need lihtsalt sõnad...
Mind ei huvita su kaastunne, sest see on võlts. Ma olen reaalne ja ma vajan reaalseid tundeid.  Reaalseid sõnu ja reaalset sind. Mul kõrini unistustest, mis ei täitu, mul kõrini plaanidest, mida me kunagi täide ei vii . Kas ei võiks olla midagi reaalset? Midagi mida hiljem meenutada, midagi mida saaks reaaslselt tunda. Mul kõrini nendest mängudest. Ma tean, et ka sul tunded, mis sest, et neid varjad. Kuid tea, kui sa nii pea seda ei näita, ma kaon...kas aastaks või paariks,,,või ei tulegi tagasi...