Sina

Sa tulid, 

panid mu uskuma pärast seda pikka ja lõpmatu valu, et ka mina võin olla keegi. 

Panid mu taas tundma rõõmu, suutsid tõsta üles suunurgad mis olid juba aastaid mööda maad olnud. Su silmades on mingi kummaline sära, 

mis paneb mu rõõmustama. 

Vaid sinu lähedus teeb minust õnnelikuima olevuse. 

Sa oled nii eriline, 

isegi kui oled kuri või pahane. 

Minu süda on sinu. 

Sa oled ainukene, kes teab kui jobu ma olla võin, 

aga sellest hoolimata sa ikkagi armastad...

Mind korda teha polnud kerge, 

kuid sa siiski tegid seda. 

Tungisid mingil kummalisel viisil mu südamesse. '

See ei olnud kerge, kuid sa said hakkama! 

Olin kukkumas sügavusse, 

oleksin kadunud,

 kuid ei kusakilt ilmusid minu ette sina. 

Panid mu tundma, et olen eriline, 

et keegi vajab mind. 

Ma lõpetasin selle vajumise,

 ronisin sealt sügavikust välja. 

Nüüd ma säran!

Mul on elumõte-sina

Oled üks ja ainus,

oled eriline.