See tühjus...

Tühjus

Karolina Niinelo

Sa oled nii kummaline, 

samas minu jaoks nii lummav.

Kaotan nii tihti end

leides oma mõtteist sind

Vahest on raske

jälgida oma südant

tegemata laske

Olen seda palju kordi üritand

võlts naer, võlts õnn

võlts maailm

see kõik,

on nii kuradima võlts

Tihti leian end öö pimedusest,

jalutamas mööda käänulisi teid.

Kadunud on lootus, tunded on tühjad

õnn on loojunud.

Olen vaid mina

ja see kummaline tähtede sära.

Vahest leian pimedusest lootust,

kuid tihtipeale tähendab see enese kaotust.

Olen tühjus,

kes kulgeb mööda veel tühjemat rada

olla tühi- see ei ole hea,

kuid selle vastu ei saa

from