.

"Depression my sidebitch, anxiety my main bitch"

"Depression my sidebitch, anxiety my main bitch"

Wednesday, September 9, 2015

Ole 5 minutit õnnelik ja siis saabub katastroof

Kõik oli just kui taas hästi, kõik just kui loksus paika. Tõusin püsti ja särasin...Nüüd on kukkumisest põlved nõrgad ja tõusta on valus.Nuta ei jaksa ja naeratada ei suuda.Tahaks joosta, ära minna.
Pildiotsingu sad depression tulemusKuid põlved ei kanna. Ma lihtsat ei saa minna, et otsida õnne. Viimasel ajal ei hooli keegi, ei nähta et masendusse tagasi suundun. Mul on valus, Olen väsinud nutmast, ma ei suuda neid pisaraid enam kuivatada. Ma ei suuda enam teeselda et naeratan. Ma ei taha nii, Ma ei suuda! Miks on nii raske olla õnnelik? Alti juhtub midagi mis nullib kõik ära, alati tuleb mu ellu keegi kes keerab kõik pe**e. Olin just oma õnne leidmas ja nüüd *boom*. Mu elu motoks on vist "Ole 5 minutit õnnelik ja siis saabub katastroof". Kui ütlen, et mul on kopp ees ja ma enam ei suuda, kas see midagi muudab? Ei te kõnnite minema, te jooksete ära, sest mina olen ju süüdi, et katastroof saabub. Mina olen süüdi, kui sul hästi ei lähe. JAH, sina saad sellest üle, aga süütunne jääb ju mulle. Lõpuks see mind enda alla matab. Inimesed ma ei suuda enam! Jah ma olen üks õnnetu si**amagnet ja sinu arust ma võib-olla ei väärigi rohkem, aga ma tahan ka elada, tahan tunda lõpuks midagi mis nimetatakse õnneks, las ma mõtlen...mis see õnn on? Kuidas selle ära tunneb? Ma olen väsinud, ma lihtsalt ei suuda enam...
Pildiotsingu sad depression tulemusJah ma naeratan, jah ma naeran, sa pead ju end nii targaks, aga sa ei saa isegi aru, et see on fake, see kõik on nii vale. Teeselda, et tunned midagi, mida sa ei tunne, see ei ole kerge...kuid ma olen sellega harjunud nii, et see pole ka raske. Olen alati tahtnud olla vanem ja tundnud end suurena, aga aastaga tunnen, et see kõik matab mind enda alla. Iga aastaga tunnen, et tahaks olla uuesti see väike tüdruk, kellel puudisid esihambad, see väike tüdruk, kes ei jaganud muredest midagi. Tüdruk, kes vaid naeris ja tundis õnne. Tahaks seda aega kui draamad olid vaid barbidel mida omasin.
Inimesed, palun hoidke oma õnnest kinni! Mina seda ei oska...kuid luban, et kunagi läheb ka mul kõik hästi, iga nädalaga muutun positiivsemaks...ma saan hakkama, kuid palun ärge teie seda korrake, elu peab olema täis õnne. Mina lihtsalt astun valet teed, kuid tean, et üks päev leian ka selle õige.

No comments:

Post a Comment

Viimane postitus: Panen blogi kinni? Miks?

Olen mitmeid aastaid jooksnud ringi mööda pimedat koridori. Nii kuradima raske ja väsitav. Vahest tahtsin minna ja mitte iial naasta. Korduv...