Ma tean, et hetkel tundub nagu sel kõigel pole lõppu ja mitte miski ei saa kunagi enam korda. Tunne kuidas maailm sind sööb, aina närib ja närib ning lõpuks su alla neelab. Kadunud on lootus ning ega seda kuskilt tulemas ka enam pole.
Ma tean ka seda, et mõnel päeval sa lihtsalt elad oma voodis. Sa ei söö, joo ega liiguta end eriti. Iga sissetulev kõne on eiratud, kõik messingeri sõnumid lükkad sa alla risti. Pisarad jooksevad mööda põski ja sul on tunne, et mitte keegi ei mõista sind ega hakka kunagi mõistma. Üksindus tunne ja enese vihkamine. Kõik mida teha suudad on pisarate valamine, pea peksmine või juustes tõmbamine.
Ma tean, et su süda valutab vahest põhjuseta ning sa tunned end tuima ning kasutuna ka kõige parematel päevadel. Ma tean, et tunned end üksikuna isegi siis kui terve ruum on inimesi täis. Iga sõnad võib su panna nutma. Mõni nõme nali võib tuua su hinge paanikahoo. Pole oluline kus sa oled, sa tunned end kõigest hoolimata üksinda ning ebamugavalt,
Ma mõistan sinu raskusi, sest olen ise olnud seal.
Ma olen võidelnud.
Ma võitlen ning arvatavasti jäängi võitlema.
Ma pääsen, ma elan, armastan, naeratan. Varem poleks seda uskunud, et mina suudan elada õnnelikult või vähemalt sinna poole püüdes. Poleks arvanud, et olen üks päev iseendaga rahul, et olen õnnelik sellepärast kes olen! Olen mina ja ma olen uhke selle üle!
Kõik mis ma tahan öelda on see, et sina kes sa võitled, ära lõpeta kunagi püüdmast ega tõusmast siis kui enam jaksu pole. Ma ei saa sulle lubada, et see kõik saab ühel päeval läbi, kuid ma luban, et see kõik läheb paremaks. Ühel päeval see koorem su seljas muutub kergemaks, su pisarad hakkavad harvem voolama ning su naeratus hakkab tihedamini särama. Kui sa suudad hommikul kas või ühe minuti varem voodist välja tulla on see suur samm. Ühel päeval suudad sa jälle koos inimestega elu nautida. Võta see aeg endale ning tõuse samm sammu haaval tippu! ☺☺☺☺
No comments:
Post a Comment