Pole piiri

Kell on kuus hommikul. “Ma ei jaksa, ma ei suuda, tahan magada” Need on kolm esimest mõtet mu peas. Kuid siiski on minus mingi kirg, mis mu jälle ja jälle jalule surub. Isegi kõige tumedamal päeval leidub mu sisemuses sära, et mitte alla anda. Miski peale iseenda ei suuda mind peatada.

Maailmas pole midagi imelisemat, kui lõpule viidud võitlus. Vahest on nii kuradima raske, et ei tahakski edasi minna. “Kuradile, milleks seda vaja on?” on mõte, mis vilksatab tihti meie peas. Vahest on  nii kuradima raske, et alla andmine tundub ainuke õige otsus. Aga kui sa ei võitle, siis sa ei saagi iial teada, kas sa võidad. Kui sa tahad siis sa suudad. Kui sul on endasse usku, siis ei peata sind enam miski.

Pole oluline kui kaua sa oled madalal roomanud sellepärast kes olid. Minevik on asi, mida ei tohi unustada. Kuid see on asi, millest tuleb lahti lasta. Elades minevikus, ei saa me nautida oleviku ja olevikuta puudub meil toimiv tulevik. Vahest on tõsiselt raske olla olevikus kuna inimesed minevikust on jätnud meile midagi- mälestused, mis pole väärt mitte sittagi.

Elu on lühike ja ühe kordne. Sellepärast tulebki leida endale miski, mida sa armastad nii palju, et kui see su tapaks oleks see sinu jaoks perfetkne surm. Unusta teiste arvamus, ära ela kellegi teise elus võõrast storyt. Loo enda story.

Jah, tihtipeale isegi kõige lähedamased inimesed ei toeta meie unistusi. Need tunduvad nende jaoks võimatud ning hullud. Kuid just kõige suurem inspiratsioon minu jaoks on see kui sa ütled “SA EI SAA HAKKAMA!”. Ma olen valmis surema tõestades, et ma saan hakkama. See on minu unistus ja miski ei suuda mind peatada seda täide viimast. Mõeldes kõigile takistustele tundub see teekond peaaegu võimatu. Tegelikult on ainuke takistus meie mõtlemises kinni. Me oleme ise need, kes loovad endale piirid. Minul pole piire, sest hävitasin kõik, mis oleks võinud neid luua.

See teekond, et saada heaks on tohutult pikk. Kuid kui sa tahad saada parimaks, siis on see teekond lõputult pikk. Isegi kui tundub, et oled parim. Pea meeles, siin on alati järgmine level. Iga valu mu kehas, iga negatiivne kommentaar on asi mis tõstab mu tahtejõudu. Ma saan, sest ma tahan.