Kadunud pisar

Nüüd tunned end halvasti?
Nüüd tuled ütlema, et olen sinu õnnetus?
Ma ei teagi kas naerda või nutta.
Sa oled lihtsalt nii masendav.

Sina tulid ja tegid mulle haiget, siis jooksid kaugele.
Muutusid aina väiksemaks.
Sinust sai täpp, mis lõpuks kadus...mu silmapiir oli tühi.
Vajusin põlvedele...karjusin su nime,
pisarad aina voolasid ja voolasid.

Sa ei tulnud tagasi.
Nutsin seal tunde, tundidest said päevad...
võid tänagi veel näha mu põlvede jälgi, mis sulasid asfaldisse.
Kraavis, mis oli maantee kõrval on siiani mu kuivamata pisarad.
Nad karjuvad, otsivad sind.