Vahest olen ma õnnetu, lootusetu, seest tühi ning kadunud. Mõnikord on minus peidus vaid naeratus mida keegi ei näe. Vahest ma lihtsalt hõljun kuskil piiripeal, arusaamata kus täpselt viibin.
Üksi pimeduses jalutades järgnevad mulle varjud. Nad on külmad, kuid piisavalt tundelised, et mind hulluks ajada.
Kes olen? Kuhu kuulun? Vastuseks saan vaid "GET LOST"
Üksindus, viha aina suureneb. Tüdimus katab mu keha.
Tõmban musta kapuutis pähe, sest see tähelepanu häirib mind. Ärge vaadake mind.
Vihkan neid tülgastavaid pilke. Kuidas see kurat teie asi on kes mina olen?
Need on minu tunded, minu mõtted, minu sõnad. MINU.
Kui sind häirib see mida teen sule silmad, sest mind absoluutselt ei koti su arvamus.
SURM. Ütled, et mängin sellega?
Surmaga ei mängita, surmaga ei saagi mängida. See kapuutsiga härra võtab meid nii või naa kuunagi kaasa. Ma olen tüdinud, et sekkud minu ellu. Olen väsinud sellest, et sulle ette jään.
Ma saan ise hakkama, vajan vaid end.
See on minu soolo, algusest lõpuni.
Ma ei vaja teie sõnu, sest need on tühjad. Sõnade kestad.
Sule silmad nüüd on sinu kord "GET LOST"
No comments:
Post a Comment