Otsin õnne,
kuid takerdun ikka halba
üritan uuesti ja uuesti
kuid alati, kukkun uuesti
see muutub tõesti talumatuks
ma ei taha maanduda masenudsse
ma ei taha kukkuda sugaviku
ma ei taha jääda kinni mineviku
kuid see juhtub
see juhtub iga päev uuesti
alati kui loodan,
et pääsen
kaon jälle
uppun taas
kuid ulbin pinnale...
pinnal muutub mu keha uuesti rakseks
ja vajun, vajun taas sügaviku
kaotan end jälle mineviku
kõik halb, see lihtsalt uuesti plahvatab
üritan naeratada
üritan edasi liikuda
proovin olla tugev
kuid siis mu hing jälle vääratab
ja mu õnne mäest alla veeretab
ma ei oska olla õnnelik
mul on veel pikk tee minna
mul on veel radu mida valida
kuid seeni kukkun üha uuesti ja uuesti
ma ei väsi proovimast
ma ei anna alla
ma luban
kõik saab veel korda
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Viimane postitus: Panen blogi kinni? Miks?
Olen mitmeid aastaid jooksnud ringi mööda pimedat koridori. Nii kuradima raske ja väsitav. Vahest tahtsin minna ja mitte iial naasta. Korduv...
-
Mu külmad pisarad langevad mööda mu veel külmemaid põski. Mu keha väriseb ning seda kontrollida on pea võimatu. Vasak jalg lööb vahelduva ed...
-
Viimasel ajal ei ole vahet kas üritan või vaikin valus. Mu sõnad, neil ei ole enam kõla, nad ei ole nii tugevad nagu olid varem. Nad muut...
-
Ma tean, et mängid mu silme ees head. Ma tean, et räägid mu seljataga paska. Aga tead mul on jumala pohhui. Sa ei vääri mind, pole kunagi v...
No comments:
Post a Comment