Olge hoolivad ja tähelepanelikud!
Lihtsalt tühipaljas sõna võib muuta kellegi päeva!
Kuulates üht kurba klaveri meloodiat/esitlust. Sündis see kurva poolne luuletus.
Üksluine argipäev
Pisarale langeb pisar
Süda kõigest väest kisab
Tunnen end katkisena
Just kui midagi oleks puudu
Väike killuke õnne
Mu üksluisesse argipäeva
Midagi mis paneks mu kurva ja katkise hinge taas naeratama
Et tasa-pisi saaksin taas naerda
Seda ei ole ju palju palutud
Võin on?
Taas langeb pisar mis ei ole valutu
Üritan pisarad kuivatada
Ning naeratada
Eemalt tuleb üks poiss
Küsib mis viga
Mõeldes et keegi tõesti hoolib
Puhken taas nutma
Piinlikusest üritan ära joosta
Kuid ta vötab mul käest kinni
Neid helepruuni silmi
Ei suuda ma eal unustada
Ta naeratab
Pannes ka mind naeratama
Ma ei oleks uskunud
Et vaid üks naeratus
Suudab tagasi tuua
Õnne mu üksluisesse argipäeva
No comments:
Post a Comment