Faking Kloun #1

See on fight, mille alustajaks oled sina. See on üks lõputu nõiaring, mis ei lõppe nii pea. Kui sa tõstsid oma sõna vastu minu sõna, olid see kes eksis.
Eemalt vaadates olid kui päike, kuid lähemale tulles ja sind puudutades. Tuli välja su sombune hing, mis täitis ning mürgitas ka minu. Sellest on möödunud aasta, kuid su mürk luusib siiani mu veenis. See, et hingame samat õhku ning jagame ühist linna on miski, mis mulle ei istu.
Sa palud, sa anud.
kuid kui keegi räägib armastusest, siis ma ei taha näha sinu nägu. Sinu nägu on see, mida tahan näha silmi sulgemas. Sind tahan näha vaid piinlemas. Tahan näha kuis kaod ja võtad kaasa kõik oma sitad teod. Sa astusid mööda oma rajalt päeval, mil valisid oma vaenlaseks minu. Mu hinges pole andestust inimestele, kes astuvad vastu mulle risti. Kuradima kahepalgelised nartsissismid!
Vali hoolega kuhu astud, sest kui sa minu ees valesti tatsud. Kõmmutan su kuklasse viimased lasud. Väitsid, et tead mind läbi ja lõhki. Kuid vaadates sind on kaheldav, kas sa üldse kunagi midagi teadsid. Su aju on taandarenenud, kas pole mitte piinlik? Kui su IQ hakkata mõõtma meetrites, siis ei tuleks millimeetritki.
Üritades mind alla suruda, olid hoopis sina see, kes kannatajaks jäi ning kiirabi vajas. Ma ei murdu, sest ma pole nagu sina. Mul on oma rada, oma visioon ja selle saan hävitada vaid mina. Olen ise enda parim sõber ja suurim vaenlane. Mind ei koti su valed, su sõnad, su lubadused. sest siin maailmas saad olla tegijaks vaid sina ise.
Üritades mind hävitada, hävitad kõik, mis sulle kallis.

See pole lõpp, see on alles algus.

Nii, et tolgus.

Paned end

valmis.

Egoist või mitte- minu elu, minu valik

Vaadates selja taha on seal rada, mida ma ei taha enam kunagi käia. Seal on inimesed, keda ma ei taha enam iial kohata. Seal on teod, mida ei taha korrata. Ma olen seljatanud kõik, mis mind on häirinud. Olen roninud üle trepist, mis mu jalad siiani värisema paneb. Seal on vead, valu ja lootusetus, kuid seal pole kahetsust.
See kes olen täna, olen sellepärast, kes olin. See lõpmatu valu ei pannud mu sammu seisma, see andis hoogu. Neil hetkedel, mil tahtsin peatuda..ma jooksin. See oli pikk rada, väsitav ning ma ei unusta seda eal. Kuid veel pikem rada on minna. Veel kõrgem trepimägi tahab ületamist ning veel võimsam lend tahab liuglemist.
Keegi meist ei sündinud kaotama, sündisime võitlema. Kuid igaühe enda otsus on kas võita või kaotada allaandes. Kõik räägivad mingist kuradima talendist või andest, mis sündis kaasa. See ei ole nii...Sa oled ise oma talent, sa annad ise endale ande. Saada heaks on raske ning pikk protsess, kuid selleks, et saada parimaks- sa pead võitlema. See teekond on lõputu.
Oma unistusi on kerge tühistada. Tegin seda varem tihti. Otsisin lihtsamat teed, väljapääsu. Tahtsin kõigile meeldida ja olemas olla. Seda rada käies, ma ei märganudki et olin end kaotanud. Lõpuks leidsin end tupikust teadmata, mida tahan.
Mult küsitakse tihti "Miks sa nii tõrjuv oled?"  Ma lihtsalt ei vaja oma ellu inimesi, kes minusse ei usu. Ma käin oma rada, ajan oma asja. Sina oled see, kes tahab minu ellu tulla, siis oled sina ka see, kes arvestab minu visiooniga. Ma pole inimene, kes tuleks paluma või põlvitama, et sa jääksid. Lahkumine on igaühe vabavalik, kuid lahkudes pole minu südames sinu jaoks enam kohta.
Ma ei taha enam kaduda. Sellepärast ma ei peatu, palu ega põgene. Olen täpselt nii reaalne või fake kui sa arvad. Kuid sinus arvamus on minu jaoks 0, arvesta ka sellega.

Ma olen sulle täpselt sama sitt või imeline, kui sina mulle oled.

giphy

Kadunud

Üritades püüda tähti
Komistasin tihti
Üritades jõuda tippu
Olin kaotamas jaksu
Iga samm tegi kohutavalt valu
Iga söna piinas mu hinge
Iga möte pussitas südamesse
Iga öhtu töi pisara
Peeglisse vaadates ei tundnud ma end enam ära.
See kes olin...see oli kadunud ära.
Olles olemas teistele
Polnud ma olemas endale
Otsides tähti,
Hülgasin kuu.
Soovides soove,
Soovisin end ära.

Need hetked

Mõnikord mõistan, et pikk tee on minna. Vahest soovin, et see oleks lühem.
Vahest ütleme igavesti kuigi teame, et nii kaua ei kesta miski. Mõnikord jookseme seiklustesse enne kui möeldagi suudame. Vead ja teod mida muuta ei saa piinavad me hinge lõputult.
Need hetked mil tahamae karjuda, kuid me vaikime.
Need tunded mida varjame, kuid ometigi on need nii sügavad ja siirad. Sõnad, mis ei tule välja ning kaovad hinge on sõnad, mis muudaksid palju.
Istudes üksi ning jälgides seda lõputut pimedust meenuvad mulle asjad, mis ei tohiks meenuda. Miski pole mind iial haavanud rohkem kui sõnad, mis pole siirad. Valed, need pussitavad mu hinge.
Tihti kaotan end masendavasse sügaviku, kuid oma mõtteist sind leides tekib mu suule alati naeratus. Kuulates su häält tekib mu südamesse soojus. See annab jõudu ning näitab valgust hetkedel, mil sooviksin minna...

Lyyyrica

Valed on valed
     ĸ.n

Kõndides üksi oma teed
Luues iseendale rada
Olen roninud välja pasast,
Kuhu olete üritanud mind suruda.

Need, kes tulevad
Need tulevad
Need, kes lähevad
Need lähevad

Hoolimata sitast
Mida mu õlule surud
Seisan selg sirgu kahel jalal,
Olles tugevam kui kunagi varem

Su kahepalgelisus ei pane mind nutma
See paneb mu naerma.
Valed on valed-
Hale sina oled surmani hale

Üks hoop, teine, kolmas.
Näed?
Miski ei saa enam korda.
Kunas see küll sulle kohale jõuab?

See linn on minu
See riik on minu
Siin on minu vöim
Loeb vaid minu söna

Jumaldan sind

Üritades midagi kirja panna kustutan vaid oma ridu. Ma ei tea kuidas väljendada seda mida tunnen.

Vahest võtab see kõik mu hingetuks. Mõnikord kaotan selles segaduses oma hääle.

Vahest ma tahaksin lihtsalt nutta ja põgeneda selle eest mida sinu vastu tunnen.

Kuid see on võimatu...mida rohkem ma eemaldun seda raskemaks läheb mu samm.

Vahemaa suurenedes aeglustub süda ning tõuseb hinges kisa.

Ma ei tea kus olen või kuhu tahan minna.

Tean vaid üht ilma sinuta puudub mul tee,

puudub siht.

Need silmad ja see naerune suu, mis peidab tuhandeid probleeme.

Need õlad, mis kannavad kaasas tohutult rasket koormat, kuid iialgi ei murdu.

Su pehmed huuled ning veel pehmemad kallistused.

Suudlused, mida unustada on võimatu.

.....

Sa pole perfektne kuid just seda ma jumaldangi.

Minu luupainaja

Sa arvad, et ma ei tea mis toimub

kuid tegelikult olen jälginud kõike,

lugenud su pilke,

jõllitanud su valeliku suud,

mis mind hämaruses suudleb.

Sa oled kinni võtnud mu hingest.

Sinus on peidus miski,

mis alati mu südame seest välja kisub

See pilk, mis on vahest nii lummav,

kuid tihti teeb tohutult haiget.

Ma ei unusta seda iial.

Ma ei unusta kuidas võtsid mu käest

kui tahtsin minna.

Ma ei unusta iial kuidas sa ei tulnud

tol õhtul kui sind vajasin.

Hoolimata kõigest, oled keegi

keda armastamast ma ei lakka.

Ma vihkan armastust, hoolimist

ja kõike mis sellega kaasas käib.

Olen loobunud sinust

ning ilma sinuta

olen loobunud ka oma edasisest elust.