I think about you more than a lot

HIM

Karolina Niinelo

All my life was like a winter,

but then I met with him

and it ended the winter

and stoped the snow

Sun came out 

and winter turned to summer

Everywhere are flowers 

sun is shining

everytime when he walks into the room 

every girl turns her eyes on him

He is so special, so different 

and that lovely smile

At first he was just a stranger

but then everything changed

Now my home is a place

where I am with him

He is my only one

The love from the first sight

NEW!

The unwanted me

Karolina Niinelo

I have only one wish

I want to be loved

Nobody has ever liked me

Im the darkness,

Satan, that’s how they call me

Tears, cuts and burns

it isn't something new for me

I’m hated, unwanted

broken and hopeless

I hate everyone

I really do. 

I’m laughing at memes all day

Thats what I do till I die

I don’t know when I'm gonna die

so I say today “Good bye"

I just wanted you to know...

Kiss me

Karolina Niinelo

kiss me hard before you go

and I'll be fine

I promise you

no cuts, no burns

I'll be waiting for you

because you are my only one

Pildil olen mina ;)

Hoiame Kokku!

Järjekordne patt
järjekordne kahetsus
enese peale suur viha
miks ma tegin seda?

Tunded, need saavutavad vahest meie üle võidu , isegi kui üritame neid taltsutada. Jääme tihtipeale alla sellele mida hinges tunneme. Tunded pole head kui välja jätta õnn ja armastus, kuid ka neist võib hulluks minna.
Masendus, see on mingi kummaline tunne mis paneb inimesed vihkama, eemale tõmbuma ja endale haiget tegema. Miks endale? Miks teha endale haiget? Jah ma tean seda tunnet kui kõik on palju "paremad" kui sina ise. Tegelikult oleme me kõik võrdsed. Ühel või teisel moel oleme siiski kõik vaid inimesed koos oma vigade ja puudustega, oma õnne ja kurbusega. Me kõik tahame vaid elada.
Ma tean, enesele haiget tegemine on vale. Ometigi olen teinud seda. Ennem kui aru saan olen ennast hävitamas. Mõistus lülitab end laginal välja, sisselülitudes ja karmi reaalsust nähes hakkad mõtlema "Miks küll? Miks?" 
Kõik halvad sõnad mis sa ütled teisele on kui noa hoobid. Depressiooni all kannatavat noort sõimata on sama hea kui ta kaljuservalt alla lükata. Isegi need kanged "pohhuistid" on südametega. Nad võivad tunduda tugevad, aga sa ei tea kunagi mis toimub kellegi sees. Hoidkem teine teist!

Meil kõigil on vahest tuge vaja, kõigil võib tulla teele ette raskusi mida üksi ületada enam ei saa. Hoiame kokku! Aitame üksteist! Kui märkad näita, et hoolid!

Sina kes sa oled vahest lootusetu. Kui tahad haarata midagi teravat ja endale kätte seda lüüa siis tea Sa väärid palju paremat! Sa oled ilus, oled imeline! Sul on suur tulevik, isegi kui hetkel see nii ei tundu! Varsti saabub sinu õnn, sinu kord on naeratada! Aitäh, et olemas oled! <3

Motiveeritud af: Võitleja

Me saame vaid võidelda. Kuid armid on nähtavad ja jäädavad. 

Dressikatega enda käsi kinni polsterdada on tüütu. Suve kuumus tapab ja hävitab röömu, 

toob esile häbi tunde ja mälestused. Me võime küll võidelda, aga armid seisavad ikkagi me kätel.

Tüdinud, väsinud-Miks ma ei vöiks olla kadunud? 

Etteheiteid tegevad pilgud ja moraali täis sõnad, nad ei mõista et need on vaid armid, mis paistetavad aegajalt üles. Täpselt nii nagu ka me mälestused, viivad meid tagasi mineviku. 

Panevad pisarad voolama ja keha vappuma.

Me võime olla võitlejad kuid ka meie väsime aegajalt ning tõstame valget lippu teatades

 "Ma annan alla!"

Otsides tükke millest maailm kunagi koosnes olen kaotamas lootust. 

Õnn, vaikus, rahu- Kus te küll olete peitnud end?

Sule silmad, järgne pimedusse. Õpi tundma oma vaenlasi, oma vaenu selleks, et jõuda tippu. 

Mitte kui "lucky pieces of shit" vaid kui võitleja!

Võetud Siit

Migreen

Pilt on võetud SIIT 

" I have a migraine"


Ta tuleb ootamatult, hiilib ligi keset ööd. Paneb silmad valutama ja valgust kartma. Vaatan laes seisvat üksikut lampi mis vaikselt hargneb ning kaheks pooldub. Sulen silmad taas, parem peapool tuksub nagu kohe lõhkeks pomm.

Silmi avades kustub paremast silmast pilt. Olen pime, ei näe. Võin vaid kuulatada kummalist vaikust ümber enda ning kujutleda seda mis tegelikult toimub.

Valuvaigistitest on saanud hommiku-, lõuna- ja õhtueine. Laman voodis kui laip, sest tõusmiseks pole enam jaksu. Vahest ajab see valu lihtsalt oksele, veeta öid vetsupoti kõrval istudes ei ole tore.

Olen kaotamas kõike, ma ei jõua enam tõusta. Ma olen hajumas. Messingeris on raske õiget tähte tabada- klavatuure on minu ees tuhandeid, kuid milline neist on õige? Andke andeks kui vastamiseks läheb mõnikord tunde.

Varsti on saabumas reede. See on alati parim päev, sest laupäev on minujaoks enesetapp. Valu hüppab ühest kohast teise ning ma olen andmas otsi.

Valu ajab mu hulluks, ma ei suuda enam. Pisarad voolavad, kuid tundmatu hääl karjub " Sa ei saa neid jätta". Vahest ma soovin, et saaksin.

Mõnel hetkel tundub, et surm oleks parem valik kui migreen mu peas. Magamata ööd, kottis silmad, pisarad silmis, kas keegi leiaks palun sellele ravi?

Pilt on võetud SIIT

Kurttumm

Istun nagu kurt-tumm voodi äärel. Ma ei tea mida tunnen või kuhu kuulub mu hing. Ainus võimalus on naeratada. See on ainus viis kuidas peita oma haavad, kurb ja nutune süda. Üritades tõusta mu põlved ei kanna mind. Süveneb vaib piinarikkas valu mu põlvis ning südames.
Ma ei tunne end elusana, ma ei kuulu siia. Olen liiga erinev, liiga kummaline. Seljas on pinge, selle on põhjustanud liigne valukoorem. Mu selg on väsinud. Voodist välja roomates jöuan aknani. Tuppa paistab lummav kuu, nii üksik ja salapärane. Kuuvalgus paneb käised üleskerima. Seal seisavad need haavad, lõikused, kätte pussitamised. Seda näete teie, kuid minu jaoks on seal ainult mälestused. Ainult vihkamine ja möned jala hoobid.
Ma ei tea mida teha, ma olen jälle hirmul. Need külmavärinad ja õudus unenäod on tagasi.. Tahest tahtmata võtab masendus ära minust viimestki jõudu. Käärid ei tundu enam lihtsalt käärid...on alanud kolmas sõda minu ja minu vahel.

Maailm vajab veel mind, I can't give up. I just need a little bit love